Saksa majandusteadlane: Euroopa Keskpanga struktuuri tuleb uuendada

Sinni sõnul euro kasutuselevõtul toimus intresside ühtlustamine, mis alandas kõikide tsooni riikide laenukulud Saksamaa tasemele, mis käivitas kapitali voo eurotsooni perifeeriasse, eelkõige Kreekasse, Iirimaale, Portugali ja Hispaaniasse, tekitades aastakümne kestnud majandusbuumi. Ökonomisti arvates oli siiski tegemist nn varjatud „õnnistusega“, sest riikide konkurentsivõime langes palkade ja hindade ulatusliku tõusu tõttu ning kriisi ületamiseks peavad riigid nüüd tulema tagasi reaalusesse, sealhulgas kärpima palku ja hindu, mis on äärmiselt vaevarikas majanduslik ja poliitiline protsess.

Kriisi harjal erakapitali vood peatusid ning riikide abistamiseks aitas defitsiiti tasakaalustada Euroopa Keskpanga sekkumine, kuid praeguste meetmete ja poliitikate jätkumisel ei saa Keskpank sarnast mehhanismi tulevikus kasutada, mistõttu on Sinni sõnul vajalik pikaajalise plaani ning süsteemi loomine. Lisaks ei keskendu Euroopa Keskpanga tegevus puhtalt rahanduspoliitikale, vaid päästemehhanismide rakendamine avaldab mõju euroala riikidele laiemalt ning praeguses kontekstis ei ole Keskpangal poliitikate elluviimiseks legislatiivset (st seadusandlikku) alust. Seega ka Keskpank vajab uuendatud struktuuri, arvab Sinn. Ta juhtis tähelepanu ka konkreetse päästemehhanismi protsessi vajalikkusele, et valmistuda tulevasteks kriisideks ning nendega efektiivsemalt toime tulla.

Jaga |