Tartumaalased sõitsid maailma otsa – Piirissaarele

 Aga kuidas?

Saada mõnes kaunis kohas ühiselt kokku, maitsta head-paremat, arutada Eestimaa ja erakonna asju, laulda. Esialgu kaalusime sellist varianti.

Kuid siis tuli veelgi parem mõte. Rõngu osakonna rahval oli ammune plaan Piirissaarele sõita. Aga miks mitte teha seda üheskoos Tartumaa rahvaga? Sedasi, et koos oleks nii Rõngu kui ka Alatskivi, nii Ülenurme kui ka Võnnu, nii Mäksa kui ka Haaslava, nii Laeva kui ka Elva, nii Vara kui ka Nõo osakonna rahvas.

Mõeldud, tehtud

Panime rahad kokku ja üürisime Tartus kõige suurema jõelaeva. Pühapäeva, 12. juuni hommikul võtsime suuna maakonna kaugeimas nurgas asuva Piirissaare poole. 80 inimest mahutav laev oli viimse piirini täis, tagantjärgi otsustades oli isegi hea, et kõik, kes varem nime kirja olid pannud, kohale ei jõudnud – ilm oli sandivõitu ja kõik poleks kajutitesse ära mahtunud. Kuigi paar päeva varem lubas ilmajaam päikest, oli pühapäeva hommikul taevas pilves, õhk oli jahe ja tibutas peent vihma.

Volikogu esimees Fjodor Korotkov manitses mitu korda, et kas maksab tormise ilmaga saarele sõita, ning uuris, kas laev on ikka korralik ja kapten kogenud.

Odav Poola sibul ja Eesti bürokraatia on Piirissaare rahvale laastavalt mõjunud. Kunagised uhked sibulapõllud oma kõrgete piinlikult puhtaks rohitud peenardega on võssa kasvanud. Kohalike kalurite elu on päris põrguks muudetud – lausa sedasi, et latika pidime mandrilt ise kaasa võtma. Sibulapõldude kadumisega on kadunud ka saare kunagine konnarikkus, mis omal ajal üle Euroopa tähelepanu äratas ja mille tõttu toona siin Eesti esimese konnakaitseala lõime. Põlluharimist raskendab lisaks veel kaerasori – kummaline elajas, keda vähesed oma silmaga näinud on, aga kes ilusasti laulab.

Sõit Piirissaarele on pikk: kolm tundi mööda maaliliste kallastega Emajõge, seejärel tunnike rahutul järvel. Korotkov on tõsiselt murelik. „Tuul on kõva ja laine salakaval, kas te ikka julgete järvele tulla?“ hoiatas ta üha. Julgesime küll.

Suur tuul ei seganud

Aega oli küllaga. Tutvusime üksteisega, arutasime põhjalikult Eesti ja suure maailma ning oma erakonna asju, vaidlesime. Ringi rändav korjanduskarp täitus annetusrahaga hiljuti maha põlenud Piirissaare palvemaja taastamiseks.

Saarele jõudes ulatasin kogutud raha Korotkovile. Volikogu esimees kandis korjanduskarpi nagu reliikviat kogu ekskursiooni aja enda käes.

Paar tundi saarega tutvumist, ja siis tagasiteele. Tasapisi hajusid pilved ja päike tuli välja.

Sõime rasvast suitsulatikat ning nautisime kõikvõimalikke maitseelamusi, mida rahvas piknikukorviga kaasa oli võtnud. Pidasime kajuti ühes nurgas juhatuse erakorralise koosoleku ja võtsime vastu neli uut Keskerakonna liiget.

Piirissaarel on võim Keskerakonna käes. Volikogu seitsmest liikmest neli kuulub Keskerakonda.

Rahvas oli rahul, arutati juba selle üle, mida tuleval suvel teha. Maakonna oma suvepäevad või suur suvekohtumine tuleb igatahes. Keegi pakkus välja mõtte, et äkki sõidaks üheskoos Rootsimaale.

Tartumaa keskerakondlased võtsid kevadel muidki asju ette. Hiljaaegu käisime Lätimaal Sigulda suurel aianduslaadal. Üürisime 50-kohalise bussi: pool rahvast tuli Tartumaa eri nurkadest, teine pool Võrumaalt. Järgmiseks suuremaks ühiseks ettevõtmiseks saab sõit erakonna suvepäevadele.

Eks plaanid ole suured ja meie rahvas indu täis. Tartumaal elu keeb.

PEETER ERNITS,

Tartumaa piirkonna esimees

[fotoallkirjad]

LAEVAREIS: Tartumaa keskerakondlased sõitsid maailma otsa. Tee peal jätkus juttu kauemakski.

ETTEVÕTLIK: Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees Peeter Ernits.

VAPRALT: 4 tundi tuules ja külmas vapraid inimesi ei hirmutanud.

ÜHISPILT: Piirissaarele jõudes tehti koos vastuvõtjatega pilti.

Jaga |