Armastame Ameerikat ja abiellume Euroopaga

Anton Jõks,      30. juuli 2003


Kui Savisaar seisis rinnutsi vene tankidega ja Rüütel palus abi Helsingist, Washingtonist, Berliinist, Pariisist ei julgenud ükski riik Eestile appi tulla. Ka paljud praegustest võimulolijatest olid eemal - kes kodus haigena teki all, kes kusagil praos peidus. Aga praaegu upuvad või oma kiiduvahtu ära, kuidas nemad ikka tegid ja olid ning on samas nõus teiste saavutatut kohe maha müüma. '
Ülearu uhkeldame Euroopasse kuulumisega. Et meie esivanemad seal pärisorjad olid ja tallis soolvees leotatud vitstega häbiväärset ihunuhtlust said, sellest ei räägita sõnagi.
Paala lahing, Jüriöö ülestõus, Vabadussõda, leegionäride sangariteod, korpuslaste kannatused Siberis, laulevrevolutsioon, Rahvarinne, Baltikett, veretu Vabariigi taastamine, vabaduse - millest eestlased unistanud ja mille eest võidelnud 750 aastat - saavutamine. "Ilus on võidelda suurte asjade eest," ütles koolipoiss Ahas Vabadussõjas Tõrva soos mättal istudes. Nad võitlesid ja tõid oma elu hinnaga Eestile vabaduse ja iseseisvuse. Ka minu isa , kes Vabadussõjas võitles. Kuidas saan siis eestlasena sülitada oma esivanemate piinadele, reeta oma vanemad, minnes vabatahtlikult endiste orjapidajate järeltulijate alluvusse? 700 aastat orjuses ja 50 aastat okupatsioonis elanutena ei oska me vist enam oma vabadust väärtustada.
Savisaar on geniaalne poliitik, kes saab aru, et sundimisega ei saavuta midagi. Ta tõi välja poolt- ja vastuargumendid ning jättis otsustamise rahvale. Väide, nagu me ei tuleks ilma Euroopa Liiduta toime, on ühe kasulootva kildkonna loll jutt.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)