Ansipi partei tehinguid Taaralinnas

Londoni parkla juhtum

Tegemist on magusa 558-ruutmeetrise kinnistuga kesklinnas (Küütri 9), mis 2002. aasta alguseni kuulus linnale ja kus nüüd on hotelli London kasutuses olev tõkkepuuga suletud autoparkla.

Esimest korda arutas linnavalitsus selle kinnistu võõrandamist 15. jaanuaril 2002. Sama aasta märtsis otsustaski linnavolikogu otsustuskorras võõrandada Küütri 9 kinnistu OÜ-le Matman hinnaga 230 000 krooni (412,2 kr/m²). Põhjendati seda vajadusega avardada parkimisvõimalusi Tartu kesklinnas ning hõlbustada hotelli majandamist. Samuti lubati, et parkla jääb avalikku kasutusse, mitte üksnes hotelli klientidele.

KITKUTAV KANA: Tartu kesklinnas asuva parkla on Londoni hotell ärastanud.

OÜ Matman on 1997. aastal loodud Tartu firma, mille põhitegevusalaks 2002. (ja kõigi hilisemate aastate) majandusaasta-aruande järgi „enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus”. Nende omandis on kinnistu Rüütli 9, kus OÜ Hotell London peab hotelli. Ajavahemikus  31.12.1999–10.06.2004 olid firma osanikud Rein ja Aina Kirsipuu, alates 10.06.2004 oli ainus osanik Jaan Kirsipuu. Rein Kirsipuu on Tartu linna aukodanik, kes kandideeris Tartus KOV valimistel 1996., 1999. ja 2002. aastal Reformierakonna nimekirjas. Parteisse ei kuulunud neist keegi.

OÜ Hotell London loodi 2002. aasta veebruaris (juhatuse liige – Tartu linnavolikogu aseesimees Verni Loodmaa; nõukogu liikmed – muu hulgas AS-ga Linnaehitus ja OÜ-ga Kvissental seotud Alar Kroodo ja Kalev Kase). Alar Kroodo on pikka aega linnavalitsemisega seotud Hannes Astoki tädipoeg.

Kinnistu müüdi, selgituste kohaselt, vastavalt tollasele turuhinnale.  Volikogu 2002. aasta 7. märtsi stenogrammist selgub linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahvena vastus, et „maksimaalselt kasumit siin ei ole taotletud, oluline on see, et see parkla on eelkõige vajalik just hotelli jaoks”.

Õige pea, pärast parkla loomist, ilmus kettidega piiratud krundi sissesõidule tõkkepuu märgiga „Hotell London”. Seda on raske kahepidiselt mõista – „kõigile linlastele avatud parklast” pole enam juttugi.

Kvissentali elamurajooni juhtum

Uue sajandi algul tekkis aastaid linna juhtimises kaasa löönud tänase Riigikogu liikme Hannes Astoki tädipojal ja tema äripartneritel OÜ-st Kvissental suurepärane idee rajada Emajõe kaldale senisesse võssakasvanud „sääsemaardlasse“ Kvissentalis ca 70 majaga elamurajoon. Veel enam: nad olid veendunud, et linn peaks finantseerima sealsete kommunikatsioonide rajamist ligi 5 miljoni krooniga.

2001. aasta 21. juuni linnavolikogu istungil käis OÜ Kvissental ja Tartu linna vahel sõlmida kavatsetava lepingu üle tuline arutelu. Linnapea Andrus Ansip vastas opositsiooni kriitikale, miks makstakse nii suur summa just sellele ettevõttele ja selle elurajooni arendamise eest, järgmist: "Kui Tartu linnas öeldakse, meil pole teid vaja [Kvissentali tulevasi elanikke], siis naabrid võtavad kõik need inimesed suurima heameelega vastu ja tagajärg on see, et meile ei laeku maksuraha, millega asfalteerida nende tänavad, kes ootavad järjekorras juba 50 aastat.” Tema sõnul on Kvissentalis tulevikus elav keskmine pere nii jõukas, et nende kaotus oleks linna tulubaasile korvamatu kahju.

Volikogu otsuse poolt, mis lubas linnavalitsusel OÜ-ga Kvissental koostöölepingu sõlmida, hääletas 28 saadikut, vastu oli 2.

RIIGIRAHA PUMP: Kvissentali  elamurajoon, mille eest tahetakse raha lepingutingimusi muutes.

23. juulil 2001 sõlmitud koostööleping tänavate ehitamiseks Kvissentali elurajoonis nägi ette kokku 5,6 miljoni krooni linna raha maksmise OÜ-le Kvissental kolmes osas. Esimese osa (3,2 miljonit krooni) tasumise eeltingimuseks oli valmisehitatud Aruküla tee ja elurajooni ühendustee ning 10 maja vundamendid. Teise osa (1,175 miljonit krooni) väljamaksmise eeltingimuseks oli 30 valmismaja. Viimane 1,175 miljonit krooni pidi välja makstama siis, kui vähemalt 50 maja on saanud kasutusloa. Koostöölepingus sisaldub punkt, mis kinnitab kuupäevad, mil kokkulepitud arv elamuid peab valmis olema. Vastasel korral võis Tartu linn keelduda kogu finantseeringu vastava makse ülekandmisest seni, kuni vastav arv elamuid on valminud. Tänavad ja muu saab linn lepingu järgi „tasuta” võõrandada.

2003. aastal aga möönis arendaja, et valmis on vaid 5 elamut ning müüdud on 25 kinnistut. Tekkis „põhjendatud hirm”, et kõigi 50 elamu kasutusluba lepingus ette nähtud 31. detsembriks 2007 käes ei ole. OÜ Kvissental palus lepingut muuta, et välja makstaks lepingujärgsed tasud proportsionaalselt, vastavalt valminud majade arvule, mitte algselt kokkulepitud tingimustel.

Volikogu 6. novembri istungil leidis linnapea arendajale vastutulekuks põhjendusi koguni ajaloost. Volinikel tekkis küsimus, kust üldse sai lepingusse lõpptähtaeg 31. detsember 2007, kui 2001. aasta volikogu otsusest sellist asja väidetavalt välja ei loe. Opositsioon palus arutelu katkestada ja materjalid üle anda revisjonikomisjonile, ent 27 poolthäälega võeti lepingu muutmist lubav otsus siiski vastu.

2006. aasta 2. märtsil otsustas Tartu volikogu kompenseerida OÜ-le Kvissental elamurajooni II planeeringuala tänava rajamise kulusid 2,43 miljoni krooni ulatuses. Kulude kompenseerimise lõpptähtajaks määrati 1. märts 2012. Kokku pidi aastail 2007–2010 sellele alale rajatama 30 väikeelamut.

Alles 2005. aasta juunis, kui elurajoonist suur osa juba oli valmis või valmimas, otsustas linnavolikogu määrata tänavaehitamiskulude kompenseerimise korra ning piirmaksumused. Nii said ka teised arendajad lõpuks võrdsed võimalused infrastruktuuri tehtud investeeringute eest linnalt kompensatsiooni taotleda.

KESKNÄDAL

Jaga |