Inju lastekodu oli, on ja jääb

ARVO JAAKSON,      29. jaanuar 2003


Olen kirjutanud Virumaa Teatajale juba seitse artiklit Inju lastekodu teemal. Meie maakond on Vinni vallas asuva lastesõbraliku asutuse probleemidest, sõpradest ja vaenlastest hästi informeeritud.
Ajakirjanduses on aastaid avaldatud kümneid artikleid Inju tulevikust. Ühel pool seisab agressiivse vähemusena isamaalikult vana platsi puhastanud ja nüüd Res Publicas "uut poliitikat" teostav maavanem Marko Pomerants oma alluvatega. Teisel pool võitleb oma ellujäämise eest aktiivne enamus, Inju lastekodu jätkamist toetav avalikkus.
Meie ühiste pingutustega on õnnestunud 1920. aastast Inju mõisahoones tegutsevat lastekodu säilitada. Maavanema sõpruskond ja mõõdukas ekssotsiaalminister Eiki Nestor pole õnneks suutnud lastekodu likvideerida, ja nende äriidee mõisahoone müümisest mõnele uusmõisnikule pole realiseerunud.
Paraku ei kavatse Inju lastekodu vastased kergelt alla anda. Appi on võetud lausvaled.

Remont ettekäändeks lastekodu lõpetamisele

15. juulil 2003 informeeris lastekodu direktor Toivo Olvi sotsiaalministrit, et mõis vajab akende vahetamiseks 900 000 krooni, 1894. a ehitatud mõisahoone lagunev rõdu ja peafassaadi trepp nõuavad remonti. Nii vihjas Olvi delikaatselt lisafinantseerimisele. Et remonti peab tegema, sellele juhtis tähelepanu ka Muinsuskaitseamet.
Probleemi asus "lahendama" sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja. Ta teatas 16. septembril oma kirjaga Lääne-Viru maavalitsusele, et Inju lastekodu direktor olla viidanud kogu mõisahoone peatsele varisemisohule ning palus maavanemal kavandada lastekodu tegevuse lõpetamine Inju mõisahoones.
Lääne-Viru maavalitsuse mõnele ametnikule polnud seda vaja kaks korda öelda. 2. oktoobril läks maavanema ülesannetes rahandusosakonna juhataja Riina Kapteini allkirjaga ja maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Tõnis Randlase
poolt koostatud kiri maakonna kümnele omavalitsusele. Lihtviisil teatati, et sotsiaalministeerium on teinud maavalitsusele ettepaneku lõpetada lastekodu tegevus Inju mõisahoones ning planeerida seal elavate laste edasine hooldamine kusagil mujal.

Inju lastekodu pole varemetes

Lastekodu likvideerijad on mõisahoonet viimastel aegadel kirjeldanud nagu
varemetes Tallinna Harju tänavat pärast 1944. a märtsipommitamist.
Ent tegelikkus? Sellest saame lugeda Virumaa tervisekaitsetalituse 23. septembri 2002. a kirjast Inju lastekodule, kus esitatakse kokkuvõte inspekteerimisest:
"Pindala ühe lapse kohta on normi piires. Toad on remonditud, varustatud uue (puidust) mööbliga, õppimise laudadel on olemas kohtvalgustus, mõnedes tubades on ka arvutid ja televiisorid. Esimesel korrusel asuvad kooliks ettevalmistusruum ning puhkeruum. On olemas saun ja igal korrusel dushiruumid. WC-d on remonditud. Laste isiklike asjade pesemiseks osteti kaks pesumasinat. Voodipesu pestakse pesumajas. Lastekodu ruumid vastavad nõuetele. Mängu- ja spordiväljakute varustus on lastele ohutu."

Inspektorid märkisid, et lastekodus "käib remont kooliks ettevalmistusruumis ja trepikojas. Valmis remont toiduplokis. Remonti vajab ka rõdu".

Lastekodusse usuvad ka mõisa kunagised omanikud

Inju lastekodul on arvukalt toetajaid nii sõnas kui teos. Usku lastekodusse on jätkunud mõisa kunagiste omanike järeltulijatel, Vinni vallarahval ja Eesti riigil, kes oma eelarvetes on leidnud raha Inju lastekodu tegevuse jätkamiseks. Viimase poole aasta
jooksul on Shveitsis elav krahv von Mecklenburg annetanud Inju lastekodule üle 170 000 Eesti krooni. Jätkuvalt on raha ette nähtud ka 2003. aasta riigieelarves. Sotsiaalminister Siiri Oviir kinnitas Virumaa Teatajale, et eelarves on raha nii rõdu, peafassaadi trepi, akende kui ka muu remontimiseks.
Ma ei kavatse kasutada ametnike demagoogiavõtteid, kes lagunevast verandast joonistasid terve mõisa varemed. Ma ei väidagi, et nüüd ehitame üles uue hoone. Kinnitan aga, et elu Inju lastekodus jätkub rõõmsalt ja lootusrikkalt. Algselt on selleks eraldatud 400 000 krooni. Kuid eraldised jätkuvad…

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)