Kas see mäng väärib küünlaid?

MARIKA TUUS,      18. juuni 2003




Sotsiaalteadlaste ja poliitikute mai lõpus toimunud missioonikonverentsil "Eesti arengustrateegiad ja ühiskondlik kokkulepe" toonitas majandusteaduste magister Raul Eamets, et Eestis pööratakse tööpoliitikale lubamatult vähe tähelepanu ja raha. Erinevate riikide pikas loetelus, palju üks või teine maa tööhõivepoliitikale kulutab, oli Eesti kõige viimane. Ka Läti ja Leedu olid meist eespool. Samas kui Euroopas panustatakse tööpoliitikale keskmiselt 2,8% SKP-st ja näiteks Taanis 4,5%, kulutab Eesti selleks vaid 0,24%. Samas on tõestatud, et töötu koolitusele minevad summad toovad hiljem kaks korda suurema raha tagasi. Euroopas peetakse tööhõivepoliitikat koguni nii tähtsaks, et suurte päevalehtede esikülgedel on need teemad hõivanud olulise ruumi välispoliitiliste tippsündmuste kõrval.
Lugedes valitsusliidu kokkulepet, jääb esialgu mulje, et meilgi tahetakse tööhõivepoliitikaga tõsisemalt tegelda. Loeme: töötame välja ja rakendame tööhõive suurendamise kompleksprogrammi, parandame töötu ümberõpet jne. Ent "uue poliitika" lubadused, nagu juba korduvalt kogenud oleme, erinevad üsna oluliselt tegelikult tehtavast. Lisaeelarve sisaldab koalitsioonileppes väljakäidule otse vastupidist.
Koalitsioonileppe lubadus töötu ümberõpet parandada asendus lisaeelarves hoopis töötu ümberõppe stipendiumide vähendamisega kahe miljoni võrra ja selle paigutamisega n-ö kontorikulude reale. Seega aktiivse tööhõivepoliitika arendamist ei pea "uus poliitika" oluliseks.
Minu küsimusele, miks töötu ümberõppe stipendiume nii olulises suuruses vähendatakse, vastas rahandusminister Tõnis Palts, et kui ta teaks, milline ministeerium selle probleemiga tegeleb, oskaks ta ehk vastata. Sotsiaalminister Pomerants aga tõdes, et kusagilt tuleb koomale tõmmata. Nii võimegi öelda, et jätkub aastaid kestnud superliberaalne majanduspoliitika, kus riik ei pea vajalikus paljudesse probleemidesse sekkuda, jättes kõik turu reguleerida.

"Uue poliitika" eelistus - vanglad

"Uue poliitika" prioriteediks tunduvad olema hoopiski vangid, eelarve suurim kuluartikkel - 350 tuhat krooni on planeeritud Viru vangla ehitamiseks. Loomulik, ka vanglad peavad olema tänapäevased, ent olukorras, kus kümned tuhanded mittevangid elavad vaesuses, kus 25% peredest kannatavad puuduse all, tundub juba teise eurovangla rajamine liig, mis liig. Kas siis tõesti jääb Tartu vanglast väheseks! Pealegi, kui seda tehakse riigi kassatagavara vähendamise arvelt.

Maksumaksja maksab õhku

Keskerakonnale jäi arusaamatuks, kuidas saab koalitsioon eraldada 145 miljonit krooni haridus- ja teadusministeeriumile selleks, et vaadata, kuidas ministeerium kulutamisega hakkama saab. Just sellise seisukoha ütles Riigikogu saalis välja haridusminister programmi "21. sajandi kool" arutelul. Programm lubati esitada kolme kuu jooksul, tänaseks olla ka üks inimene tööle võetud, kes hakkab välja mõtlema, kuidas maksumaksja raha ära kulutada. Kui keskfraktsioon pakkus eelarvesse välja oma projekti koolide investeeringuteks, mis lähtub omavalitsusliitudega kokkulepitud prioriteetidest aastateks 2003-2006, hääletati see maha. Näiteks Põltsamaa Ühisgümnaasiumile 4 600 000, Jõgeva Gümnaasiumile 1 000 000 ja Kambja Põhikoolile 4 000 000 krooni eraldamise vastu hääletasid kõik Jõgevamaalt ja Tartumaalt Riigikokku valitud Rahvaliidu ja Reformierakonna saadikud. Res Publica kandidaat ei pidanud teemat üldse oluliseks.
Tänaseks teame, et kümme miljonit laste haridusrahast eraldatakse silmagi pilgutamata riigihanke konkursi võitvale kinnisvarafirmale selleks, et selgitada, kuhu ja kui palju on investeeringuid vaja. Ometi on omavalitsusliidud selle hindamistöö juba ära teinud.

Teerull jätkub

Mäletame hästi, kuidas "uus poliitika" lubas hakata arvestama ka opositsiooni seisukohtadega ja lõpetada teerulli poliitika. Otsustage ise: enam kui sajast opositsiooni poolt tehtud parandusettepanekust lisaeelarvesse ei arvestatud mitte ainsamatki. Kõik hääletati saalis sajaprotsendiliselt koalitsiooni poolt maha.
Või näiteks, kui üliõpilaste sotsiaaltoetusi käsitlevad muudatusettepanekud olid nii koalitsioonil kui opositsioonil sisult ja sõnastuselt identsed, anti komisjoni istungil poolthääl vaid omadele.
Ent teerullipoliitika on edasigi arenenud. Uus poliitika reetis pikaajalise poliitilise tava, jättes haigekassa nõukogust välja opositsiooni esindaja. Sotsiaalkomisjon, mida juhatab rahvaliitlane Mai Treial, oli hääletamise ajal teadlik, et traditsiooniliselt kuulub see koht opositsioonile. Erinevalt varasematest kordadest tehti komisjonis salajane hääletamine. Teatavasti on haigekassa nõukogus tegemist päris suurte rahasummadega. Automaatselt kuulub nõukogusse ka komisjoni esimees. Nii et järjekordne "uue poliitika" püha kuulutus on maha maetud.

Rahvaliidu mälu on lühike

Reformierakonna taktikast ma ei räägi. Kõik ju teavad, et vaatamata suhteliselt väikesele valijate toetusele (seegi kord hääletas ju valimistel Reformierakonna maksureformi kasuks alla kahekümne protsendi valimas käinutest), on nad pea kümme aastat järjest end alati kavalalt võimule kombineerinud.
Res Publica "uus poliitika" hakkab ka päev päeva järel selgemaks saama. Ent täiesti arusaamatuks jääb Rahvaliidu poliitika, kes veel mõni kuu tagasi kutsus võitlema õigluse eest ja oli n-ö rahva poolel. Rahvaliit lubas veel sellel aastal 2500-kroonist keskmist pensioni, ent nüüd hääletab kahesajakroonise pensionitõusu vastu, kui Keskerakond vastava ettepaneku tegi!
Veel aasta algul ei nõustunud Rahvaliit Toompeal 100-kroonise pensionitõusuga 1. veebruarist, sest pidas seda liiga väheseks, kuna see ei viivat meid euroopalike normideni, ent nüüd hääletas selle poolt. Kui rahvaliitlased alles veidi aega tagasi ütlesid: "Pensionid ja toetused on nii väikesed, et nendest ei jätku korralikuks toitumiseks, toasooja eest maksmiseks, üha kallinevate arstirohtude ostmiseks", siis miks nad nüüd koalitsioonis olles, võimu ja võimaluste juures olles oma lubadusi ei täida!?
Keskerakond lubas eelmise aasta algul pensione tõsta ja tegigi seda. Kas siis Rahvaliidu sõna valitsusliit üldse ei arvesta? Ja kui see on nii, siis kas see mäng väärib küünlaid?

Enam kui sajast opositsiooni poolt tehtud parandusettepanekust lisaeelarvesse ei arvestatud mitte ainsamatki. Kõik hääletati saalis sajaprotsendiliselt koalitsiooni poolt maha.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)