Häda mõistuse pärast

OLEV RAJU,      01. oktoober 2003




24. septembril tegi peaminister Juhan Parts seoses 2004. a. riigieelarve üleandmisega Riigikogule poliitilise avalduse. Kõlavad sõnad ei lähe aga kokku jaotatava rahaga. Vaadakem "uue poliitika" tegelikku sisu lähemalt.
1. "…hoolitsus nende eest, kes ootavad meie hoolt ja tuge praegu." Eelarves on kärbitud puutega inimeste toetusi (3,0 miljonit), kiirabi rahastamist 10 miljonit, töötu abirahasid 30 miljonit jne. Ilmselt nad ei vajagi praegu abi; veel enam, seda võib isegi kärpida.
2. "Alandades üldist maksukoormust … tagame meie konkurentsieelised." Isiku tulumaksu vähendatakse 1,3 miljardit krooni. Samal ajal kasvavad oluliselt käibemaks (2,6 miljardit), aktsiisid (0.8 miljardit), sotsiaalmaks (1,4 miljardit), kuid ka ettevõtte tulumaks, tollid jmt maksud. Kui SKP kasvab 5,6%, siis maksud kasvavad 10,2%. Huvitav maksukoormuse vähenemine.
3. "Läheme murdma arengut takistavaid pudelikaelu, sh riigiaparaadi ülepaisutatust." Riigi üldvalitsemise kulud aga eelarve projekti järgi kasvavad 2,6 miljardilt 3,7 miljardile ehk 41%. Pretsedenditu kasv vähendamise nime all!
4 . "Valitsus on majanduskasvu prognoosides olnud alalhoidlik. Prognoosime majanduskasvuks 5,6 protsenti, inflatsioonimääraks 3,8 protsenti ..." Kolme viimase kvartali SKP kasv on esialgsetel andmetel olnud 5,9%, 5,0% ja 4,1%. Eesti Pank räägib aastaks 2004 kuni 4% kasvust. Neist arvudest lähtudes saab 5,6% olla tagasihoidlik kasv ainult uue poliitika mallide järgi.
Aastal 2004 toimivad tugevalt inflatsiooni esile kutsuvad tegurid. Raha tuleb Eestisse ainuüksi riigieelarve vahendusel 5,2 miljardit krooni, suurenevad aktsiisid, käibemaks jmt maksud ning eelarve näitab kaudselt ka suurt palgatõusu (sotsiaalmaksu kasv on planeeritud 9,7%). Järelikult on 3,8% küll kõike muud kui alalhoidlik inflatsiooni prognoos.
5. "Sellest (tulumaksu alandamisest) võidab iga tööinimene 1250 krooni." Esiteks jättis hr Parts ütlemata, et see on aasta, mitte kuu võit. Teiseks ei võida igaüks …
6. "... ütlen ka mõned kommentaarid opositsioonipoliitikutele, et teie kriitika oleks lihtsam." Uue demokraatia musternäidis: opositsioon tohib kritiseerida vaid valitsuse loetelus olevaid kolmandajärgulisi asju.
7 . "Jätkuvalt on valitsuse peatähelepanu all … pensionid." Eelarve maht kasvab 17,6%, maksutulud 10,2%, pensionide kasvu indeks on 1,059 ehk lihtsustatult 5,9%. Inimesed, ärge ajage segi peatähelepanu all olemist ja tõstmist!
Ainuüksi hr Partsi kõne ja eelarve projekti võrdlusel tuli välja üle 20 katse äärmiselt halba eelarvet demagoogiaga üles kiita. Opositsioon on alustanud eelarve põhjalikumat analüüsi ja ei piirdu ainult kahe pisiprobleemiga, mida kutsub kritiseerima peaminister, vaid lubab välja tuua eelarve tegelikud tugevad kohad, millest hr Parts vaikides mööda läks.

Valitsus esitas Riigikogule Eesti Vabariigi 2004. aasta riigieelarve projekti. Põhjalikum tutvumine sellega võtab tublisti aega, sest seekord on ära kasutatud enamik eelarve nn baasseaduses sisalduvatest võimalustest teha eelarve vähem "läbipaistvaks". Kuid läheb aega mis läheb - spetsialistid saavad varem või hiljem hakkama eelarve seekordse segasevõitu ja vastuolusid täis projektiga.

Normaalset eelarvet oli seekord ülimalt raske kokku panna, sest koalitsioonilepingusse kirjutati mehaaniliselt üksteise otsa kolme eri erakonna vastandlikke valimislubadusi, millest osa pole ka üksikuna võttes üldse täidetavad; üheskoos seda vähem. Nii asenduski eelarvealane sisuline töö ja analüüs paljuski demagoogiaga, mille musternäidiseks on hr Partsi poliitiline (?) avaldus seoses eelarve üleandmisega Riigikogule.
Üks aga on selge eelarve projekti juba esialgselgi analüüsil. Tavakodanikul pole 2004. aastal midagi head oodata. Järgmise aasta eelarveprojekt on kõige ebareaalsem ja rahvale halvim taasiseseisvumisest peale. Ja seda vaatamata asjaolule, et 2004. aastal saab Eesti eelarve euroliidult toetusi rohkem kui kunagi varem (ja ilmselt ka rohkem kui kunagi tulevikus). 2004. aastal moodustab riigieelarve kaudu tulev välisabi 5,2 miljardit krooni ehk 3700 krooni iga elaniku, imikud kaasa arvatud, kohta.
Eks siis opositsioonil tuleb ära teha valitsuse tegemata töö ja proovida 2004. aasta eelarve arutelude ajal päästa, mis päästa annab.

Eelarve tulude pool on ebareaalne

Eelarve tulude poole üldmaht on eelmise (s.o 2003) aastaga raskesti võrreldav, sest nagu juba öeldud, 2004. a lisandub eelarvesse 5,2 miljardi eest välisabi. Seetõttu ei tundugi eelarve mahu 17,6%-ne kasv nii absurdselt suurena. Kui aga vaadata maksutulusid (mis on paremini võrreldavad), kerkivad kohe tõsised küsimärgid.
Maksutulude kasvuks on 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga planeeritud 10,22%. Kui lugeda õigeks nüüd hr Partsi poolt välja öeldud SKP 5,6%-ne kasv ja 3,8%-ne hinnatõus (muide, neid arve ma riigieelarve eelnõu seletuskirjast ei leidnud, kuid eks otsimise aeg ole ka olnud napp), jääb kaks võimalust. Kuna maksutulud ei kasva 5,6%, vaid 10,22%, siis kas eelarvesse on sisse kirjutatud mitte just vähe summasid, mis tegelikult ei laeku, nn "õhku", või suureneb järgmisel aastal oluliselt maksukoormus. Tundub, et tegu on mõlemaga.
Kõigepealt on valitsus oma 2004. aasta prognoosides olnud ülioptimistlik. Kolme viimase kvartali majanduskasvud on esialgsetel andmetel (muide, liigub erinevaid arve) 5,9%, 5,0% ja 4,1%. Eesti Pank ei julge aastaks 2004 pakkuda rohkem kui 4%-st SKP tõusu. Valitsuse enda prognoos oli algselt (kevadel) 5,0%. Vahepeal on kasutempod aeglustunud, kuid 2004. aastaks prognoosib valitsus varasemast suuremat SKP kasvu. Põhjus on lihtne - koalitsioonilepe ja ülisuured valimislubadused on sundinud eelarve mahtu suurendama. Iga SKP kasvuprotsent aga lubab eelarve mahule lisada kusagil 360-380 miljonit krooni. Ja nii pandigi eelarve mahu kas või näiliseltki loogilisena esitamiseks kirja SKP kasv, mis ei ole reaalne.
SKP ilmselt ülioptimistlikku prognoosi pehmendab veidi inflatsiooni tagasihoidlik prognoos. Inflatsiooni suurus sõltub paljudest teguritest. Neist mitmete mõju tugevneb aastal 2004. Oluliselt suureneb raha mass (välisraha tuleb ainuüksi eelarve vahendusel sisse 5,2 miljardit krooni, sotsiaalmaksu laekumistest lähtudes peaksid oluliselt suurenema palgad jne). Oluliselt kasvavad aktsiisid, käibemaks, tollid jmt maksud (sellest täpsemalt allpool). Kõige selle survel suurenevad hinnad, nii et inflatsioon võib ka planeeritust suurem olla. Inflatsiooni kasvades aga suurenevad eelarve tulud.
Ilmselt ülioptimistlikult on prognoositud töötajate arvu kasvamine. Euroliiduga liitunud riikide, eelkõige keskmisest tasemest nõrgema majandusega riikide nagu Kreeka, Hispaania ja Portugali kogemus näitab, et seoses majanduse restruktureerimisega tööpuudus algul pigem kasvab kui väheneb; mõnedel juhtudel on tööpuuduse kasv olnud märkimisväärne. EL igatahes pidas vajalikuks hoiatada Eestit sellise variandi eest ning ka 2004. aasta eelarves on kirjas ELi poolse abina summad tööpuuduse võimaliku kasvu vastu võitlemiseks. Töötajate plaanitust väiksem arv aga tähendab väiksemaid maksulaekumisi.
Tegureid, mis avaldavad mõju eelarve laekumistele ja kus valitsus on olnud optimistlik, on veelgi. Kuid õnneks ei ole nende mõju eelarve tulude poolele eriti suur.

Tavakodanikul pole 2004. aastal midagi head oodata. Järgmise aasta eelarveprojekt on kõige ebareaalsem ja rahvale halvim taasiseseisvumisest peale.
Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)