Tegelikku kaitsevõimet vajades

Aga et NATO meid alati kaitseks, selleks peame oma riigi kaitsevõime tugevdamiseks ka ise palju ära tegema. Kahjuks oleme siin läbi kogu taasiseseisvusaja palju möödalaskmisi teinud. Julgen väita, et suurimaks möödapanekuks meie väikeriigile ja selle rahvale sai paduliberaalse ja paduparempoolse majandusmudeli valik. Selle tagajärjed: elatustasemete lõhe hakkas ulatuma Euroopa suurimate sekka, väga suur on alla toimetulekupiiri elavate perede arv, euroopaliku maksusüsteemi puudumine, miinimumpalga väiksus ja kõrgete palkade kõrgus, alatoitunud laste suur arv, põldude-metsade-maade massiline müümine välismaalastele jne jne.

Mis sellest järeldub? Otseselt meie riigi kaitsevõime vähenemine: tuhandete kodumaakaitsjate lahkumine välismaale leiba teenima, elustruktuuride hääbumine-kokkukuivamine maal, sotsiaalse turvalisuse vähenemise tõttu kaitsetahte vähenemine. Kas alatoitunud lastest kasvavad oma kodumaa patrioodid, kas meie integratsioonipoliitika tagasilöökide tõttu ei kannata kaitseväkke kutsutud ajateenijate lojaalsus Eesti Vabariigile?

Kokkuvõttes: kas meid paremini kaitseb rohkem uusi kalleid tanke ja "torusid", kui on teada, et need ilma tugevate ja tervete meesteta pauku ei tee? Või teine võimalus: läbi parema sotsiaalse turvalisuse kogu oma rahva jaoks kasvatame kogu rahvast kaasates ja temast hoolides oma riigile tugevama ja tervema noore põlvkonna? Rahu!

UDO KNAPS, Raplamaa

Jaga |