Viletsus kodumaal ajab eestlased Helsingisse almust paluma

Küll aga näeb eestlasi, kel aga on toidujärjekorras seismise pärast silmnähtavalt piinlik. Pealinna-lehe ajakirjanik Kaire Kenk-Jokinen külastas seda sotsiaalkeskust kolmel korral. Ta kirjutab näiteks eesti noormeestest Randost ja Heikist, kes käivad toidusabas, kuna said Eesti vahendusfirmalt petta ja jäid korraliku tasuta. „Ühe teise koha, Hursti pakutav toiduabi on veelgi kopsakam. Kahest kohast saime kokku terve nädala toidukraami," kinnitas Heiki.

Kui aga noormeestel parajasti tööd oli ja sabasseismiseks polnud aega, käisid nad lõunaajal suppi söömas kesklinnas, Annankatu „soppakirkko's" või Samaaria supiköögis. „Käisime isegi alkohoolikute ja süstivate narkomaanide supiköökides, mis työmaa'le lähemale jäid," tunnistas Rando.

Sotsioloog Andrust Saart teeb ärevaks, et ka Eesti pensionärid käivad Soomes tööd ja süüa otsimas. „Nad on terve elu siin tööd teinud ja siis pensionieas lähevad Soome koristajaks, et eluga toime tulla," ütles Saar ajalehes Roheline Pealinn. „Selline asi on inimlikkust riivav ja solvav."

Helsingi ühe tuntuma toidujagamiskeskuse juhi Heikki Hursti väitel on eestlasi toidusabas väga palju, ja suur osa neist on tulnud pealinna spetsiaalselt tasuta jagatava toiduabi pärast. „Olen oma vabatahtlikelt kuulnud, et toidusabas on käinud isegi Helsingis turismireisil viibinud eestlased," ütles Hursti. „Ka Soomes elavad Eestist pärit inimesed on pidevateks abiküsijateks. Nad tulevad peamiselt Helsingi lähiümbrusest, kuid kõigest osal neist on kõik paberid korras, s.t olemas on elamis- ja tööluba ning ravikindlustus. Selliseid „paberiteta inimesi" elutseb siin tegelikult tuhandeid. Nad on tulnud Soome tööd otsima, kuid neil pole KELA-kaarti, sest neil puudub Helsingis alaline aadress või ei oska nad oma pabereid korda ajada," ütles Hursti.

Jaga |