Vaatame eelarveid terase pilguga

AIVAR SÕERD,      14. november 2007


Peaministri nõunik Kalev Kukk kirjutas 23. oktoobril ajalehes Äripäev, et tänavune lisaeelarve ei söö sentigi järgmise aasta säästudest. Selle arvamusega pole kuidagi võimalik nõustuda. Peamine vastuväide sellele, et tänavusse lisaeelarvesse on sisse kirjutatud kulusid, mis järgmise aasta eelarvekavasse ei mahtunud, on see, et samamoodi talitas ka eelmine valitsus ja et alati on miljardid üle kandunud.

Seda kinnitatakse ka arvudega. Kui 2006. aastasse kandus kulusid 5,8 miljardit krooni, siis 2007. aastasse 6,9 miljardit krooni.

Kuid see on hoopis teine lugu, ka tänavuse ehk 2007. aasta põhieelarve planeeritud kuludest kandub tõenäoliselt 2008. aastasse samas suurusjärgus hulk miljardeid – eelkõige suutmatuse tõttu ära kasutada Euroopa Liidu struktuurivahendeid. Ja ka tänavuses põhieelarves on investeeringuid, mida ei jõuta täismahus ära kasutada.

Jutt on aga nendest tänavusse lisaeelarvesse planeeritud kuludest, mis peavad sisalduma 2008. aasta eelarvekavas. Valitsusel on just nagu kaks eelarvet: üks on suure ja "ajaloolise" ülejäägi näitamiseks, teine – ehk 2007. aasta lisaeelarve – aga koht, kuhu on pistetud need kulud, mis põhieelarvesse ei mahu. Miks siis näidatakse tänavuses lisaeelarves 2008. aastaks kavandatavaid investeeringuid, ministeeriumide järgmise aasta tegevuskuludele mõeldud lisaraha ja täiendavaid summasid palkade suurendamiseks? Miljardite ülekandumine tänavusse aastasse ei ole riske kaasa toonud, sest eelmise, väga konservatiivse prognoosi järgi tehtud selle aasta eelarve laekub miljarditega üle. Sama ei saa aga öelda järgmise aasta kohta, kus küsitav on isegi prognoositud tulude täismahus laekumine.

2007. aasta lisaeelarve seletuskirjast nähtub, et näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumile on eraldatud 17 miljonit krooni, mis võimaldab 2008. aastal maksta arstidele-residentidele 112-kroonist tunnipalka. Välisministeeriumile Pekingi saatkonna kuludeks eraldatud 20 miljoni krooni kohta aga saab seletuskirjast teada, et arhitektuurivõistlus on välja kuulutatud ja aasta lõpul kavatsetakse alustada ehitustöödega! Sotsiaalministeeriumile eraldatud 51,9 miljoni krooni kohta ütleb seletuskiri selge sõnaga, et see on kavandatud kiirabitöötajate 2008. aasta palgakulude katteks.

Tartu Ülikooli keemiahoone seadmete soetamiseks eraldati lisaeelarves 100 miljonit krooni olukorras, kus praeguseks on olemas vaid hoone projekt. Siinkohal tasub tähelepanu pöörata tõigale, et pärast lisaeelarve jõustumist jääb eraldatud summade kasutamiseks aega vaid kaks-kolm nädalat.

Riigieelarve esimesel lugemisel selgus huvitav tõsiasi, et kaitsekulutuste järgmise aasta kohustuse täitmist tuleb vaadelda koos tänavuse lisaeelarvega.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et lisaeelarves on umbes 1,2 miljardit krooni kulusid, mis peaksid kajastuma järgmise aasta eelarves.

Peaministri nõunikule tuginedes tähendab Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi prognooside erinevus riigieelarve tulude vähenemist ühe miljardi krooni võrra. Pigem võib see vahe osutuda suuremaks. Arvestades sinna juurde lisaeelarvesse viidud kulud, kahaneb ülejääk väheoluliseks. Soovimata kahtluse alla seada ennustust teinud institutsioonide asjatundlikkust, võib Eesti Panga prognoosi pidada täpsemaks juba ainuüksi seetõttu, et see on hilisem.

Raske on mõista Kalev Kuke arusaama, et piisava ülejäägi saavutamise ainus tee on panna Euroopa Liidu toetusraha kõrvale. Kulude kärpimise võimalusi leiab iga ministeeriumi valitsemisalast, seda saab teha nii tegevuskulude kui ka koosseisu ja palgakasvu piiramisega. Eelarve maht kasvab järgmisel aastal veerandi võrra, ning pigem on küsitav, kas ministeeriumid suudavad sellises mahus lisanduvaid summasid tulemuslikult ära kasutada. Euroopa Liidu fondidest saadavate rahaliste vahendite planeerimine ja kasutamine on keerukas ning nõuab aega ja jõudu. Mõistagi on hoopis kergem lisamiljardid lihtsalt palgarahana laiali jagada.

Seda teed ongi talitsematut eelarvepoliitikat rakendav valitsus läinud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)