Ühtekokku on meil raha palju!

JAAN LEETSAR,      05. aprill 2006


Ühistulised rahaasutused tekkisid ajal, mil inimestel oli vähe raha. Eesmärgiks sai koondada liikmeskonna väikesed rahalised ressursid ning anda need liikmetele laenudena välja suuremate investeeringute ja ostude tegemiseks.
Ühistuliste rahaasutuste eripära seisneb selles, et kogu liikmete poolt kogutud ja teenitud raha jääb neile ning üldjuhul ei lähe see dividendidena või kasumina liikmesringist välja.
Ühistulised rahaasutused on sisuliselt kasumit mittetaotlevad organisatsioonid, mis osutavad omahinna tasemel teenuseid enamasti oma liikmeile. Ühispangad, krediidi- ja hoiu-laenuühistud on maailmas enimlevinud rahaasutused. Euroopa Liidus tegutseb umbes 10 000 ühistulist panka.

Ühistute olemuse iseloomustamisel on maailmakuulsaks saanud 1860. aastal avaldatud Rochdale'i Pioneeride Kooperatiivühingu (Rochdale'i Ausad Pioneerid ) põhimõtted:
1. Ühistu liikmete ühesugune hääleõigus – üks liige, üks hääl ,–vaatamata osamaksu suurusele. See eristas ühistut aktsiaseltsist, kus häälte arvu määras rahasumma suurus.
2. Ühistupoes müüakse ainult kvaliteetset kaupa ja täie kaaluga. Seda eirasid paljud kaupmehed, pettes ostjat omakasu huvides. Ühistu ei saanud oma liikmeid petta.
3. Kaupa müüakse ainult kohalike turuhindadega. Ühiskauplus ei saanud müüa kaupu odavamalt ega kallimalt kui erapoed. Esimesel juhul oleks erakaupmehed hinna veelgi allapoole lasknud ja ühistupoe hävitanud. Teisel juhul oleks ühistupood ostjaist ilma jäänud.
4. Ühistu osamaksud moodustatakse liikmete sissemaksetest. See tähendab, et liikmel on võimalik oma osamaksu tasuda osade kaupa. Mõne osa võis vajaduse korral ka välja võtta – nii täitis ühiskauplus juba ka hoiu-laenuühistu rolli.
5. Kaupa müüakse ainult sularaha eest. See nõue keelustas võlgumüügi ja välistas ohu tarbida rohkem, kui oli võimalik.
6. Kasum jaotatakse liikmete vahel vastavalt ostusummale. Kui aktsiaseltsis jaotub kasum vastavalt aktsiate arvule (osa suurusele), siis ühistus kapitalikasumit ei teenita. Kehtib õiglane kasumi proportsionaalse jaotamise põhimõte vastavalt liikmete-poolse kasutamise suurusele.
7. Poliitiliselt ja usuliselt on ühistu erapooletu. Sellega loodi kõigile võimalus ühistuga liituda.

Need põhimõtted on pärit Inglismaalt Lancashire'i krahvkonna Rochdale'i linnast, mida loetakse ühistegevuse sünnikohaks. Kohalike vabrikute vaesunud ja meeleheitel töölised otsustasid toiduaineid ühiselt ostma hakata, sest nii saaks kauba kätte odavamalt. Rahanatukest kokku pannes loodigi esimene ühistu (ühiskauplus). Seda nimetati tollal abiandmise seltsiks, millele valiti juhatus ja kontrollkomitee. Et varem oldi ühistegevuse algatamise katsetega alt mindud, töötati seekord välja korralik põhikiri, mille alusel kauplus tööle hakkas.

Selle põhikirja eeskujul kujundatigi 1860. aastal välja ühistegevuse alused, mida Rochdale'i põhimõtteina tunnustatakse tänini. Kuigi need käsitlesid ühiskauplust, sobivad nad hästi iseloomustama muidki ühistegevuse vorme.

(Ülevaade tehtud Jaan Leetsare raamatute „Ühistegevus ja Euroopa Liit" ning „Ühistegevus globaliseeruvas ühiskonnas" põhjal.)

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)