Jüri Orupõld: Savisaares jätkub elujõudu

Tartumaal Rõngu vallas tegutsevale ettevõtjale ja kohaliku elu edendajale Jüri Orupõllule on see aasta möödunud väärikalt ja sündmusrohkelt. Mais möödus 20 aastat Vabadussõja monumendi taasavamisest Rõngus. Mitmekülgne mees mängis kaasa ka suvises mammutvabaõhuetenduses „Mustlaslaager läheb taevasse“, mille publikule pakkusid läbi huumoriprisma teenust ka ennustavad „mustlannad“.

Orupõld meenutab oma rahvuslasekarakteri poolest mõneti Andrus Kiviräha välja mõeldud Ivan Oravat. Mees ise arvab, et tuleviku kujundamisel on ennustamistest ja ennustajatest märksa tähtsamad arukad ning julged mõtted ja teod.

Orupõld peab lugu noorema põlvkonna panusest ühiskonnaelus kaasa rääkida, kuid arvab, et Eesti Vabariigi taasloojatel jätkub praegugi elujõudu ja võitlustahet ning meie kaasaeg vajab nende vastutavat ja otsustavat rolli.

 Kesknädalale andis Jüri Orupõld intervjuu ühes oma koduvalla meelispaigas – Rõngu raamatukogus.

Mööduv aasta oli Teile iseäranis pidulik ja väärikas. 21. mail möödus 20 aastat Rõngus Vabadussõja monumendi avamisest, mille rajamise üheks eestvedajaks olite ka Teie. See oli ju tähtis sündmus kodukandi lähiajaloos?

Jah, 2015. aasta on Eesti Vabadussõja ajaloo jäädvustamise seisukohalt üldse paljutähenduslik. 95 aastat tagasi, 1920-ndal, alustati toonase Eesti Vabariigi peaministri Ants Piibu algatusel Vabadussõja mälestusmärkide kavandamise ja püstitamisega. Enne Teist Maailmasõda paigaldati paarsada monumenti, üks neist ka Rõngus. Rõngu monumendi taastamise idee sai alguse 1988. aastal, kui Tõnis Lukas – siis Rõngu kooli ajalooõpetaja – kutsus kokku inimesi, kes hakkaksid selle eesmärgi nimel tegutsema. 7. jaanuaril 1989 asutati Rõngu monumendi taastamise komitee.

Monumendi saamisloost jutustavas trükises, mille autoriks Teid võib lugeda, seisab, et vastutasite kivide kohaletoomise eest?

Sõitsime koos skulptor Villu Jaanisoo ja kiviraiduritega Kamenogorskisse Leningradi oblasti Viiburi rajoonis, kaasas Muinsuskaitse Seltsi esindaja Küllo Arjakase kiri graniidikaevandamise ettevõtte juhile. Piiritsooni pääsemiseks oli võluvahenditena tarvis ka „Vana Tallinna“ pudelit ja Kalevi kompvekikarpe. Sõitsime läbi kõik viis grandiidikarjääri. Kunstnik Jaanisoo valis välja sobiva kivi.

Karjalas ei tahetud graniidi vastu aga mitte ainult raha, vaid ka sealiha. Seda arvestades kutsusimegi rõngulasi üles sigu kasvatama.

 Kunstnikud on Rõngu monumendil kujutanud sümboolsete kujudena Kalevit ja Lindat – nagu sõdurit ja sõduriema. Väljanägemise järgi pole nad võetud otse lahingust, vaid nad on rahumeelselt väärikad, kuid alati valmis Eesti eest kannatama ja tulle minema.

Teie kodupaigapatriotismi põhjal võib järeldada, et olete põline rõngulane?

Seda mitte, pärinen Lääne-Virumaalt. 1971 lõpetasin Tamsalu keskkooli. Kutsekoolist sain elektrikudiplomi ning Eesti Põllumajanduse Akadeemias õppisin mehhaniseerimist. Rõnguga olen seotud 1980. aastast.

2005–2009 kuulusite Rõngu vallavolikogusse, tänini olete Lossimäe külavanem (kuni 1977. aastani kandis see küla Suur-Rõngu nime; ammustel aegadel asusid siin linnus ja loss, kus elanud Tsaari-Venemaa sõjageodeesia rajaja kindral Carl Friedrich Tenner), juhite Keskerakonna Rõngu osakonda. Millise panuse Keskerakond oma liikmete ja teistegi paikkonna inimeste käekäigule annab?

Majanduslikult keerulisem olukord kipub ikka olema pensioniealistel. Kui üks kaasadest igavikuteedele läheb, tekib korraga raskusi elektri eest maksmisel või küttepuude ostmisel. Me oleme püüdnud leida lahendusi, mis aitaksid neid inimesi järjepeal hoida. Mõtteerksuse hoidmiseks ja tugevdamiseks ning silmaringi avardamiseks oleme korraldanud mõttevahetusi, väljasõite Eestimaa kultuuriloolistesse ja looduslikult kaunitesse paikadesse. Populaarsed on olnud laevareisid Võrtsjärvel.

Kuuldavasti lõid keskerakondlased kaasa ka ühes igavesti vahvas näitemängus?

Tõepoolest! Selleks oli „Mustlaslaager läheb taevasse“, kus osales üle saja näitemänguharrastaja. Etendust mängiti saja aasta vanuse talu õuel, orgude ja küngastega vahelduval maastikul. Atraktiivsust lisasid hobused vankritega, lõkked, püstkojad. Põneva ja ootusäreva õhkkonna lõid tulevikku ennustavad mustlannad. Mustlasromansse laulsid Diana Klas ja teised. Näidendi lavastas Palupera kultuurielu eestvedaja Anita Pavlova.

Ehk mõni näide teie enda hobist – teatrikunstist?

Ega ma ju näitlemist õppinud pole. Aga mõned rollid on ikka mängitud. Kord kehastasin näiteks Peetrust. Laulumees ma pole. Tänases mõttes põhikoolis harrastasime ka rahvatantsu. Samuti olen tegelnud spordiga.

29. novembril lähete Tallinna Keskerakonna kongressile. Kas eelistus esimehe valimisel on tehtud?

Noorel põlvkonnal on tahtmist erakonna juhtimine üle võtta. Minu eelistus kuulub aga ikka staažikale tegijale Edgar Savisaarele, kes muide on kaks nädalat minust noorem. Inimene, kes on taasloonud Eesti Vabariigi ilma ühegi verevalamiseta ja kes kutsus rahvast kokku, kui Interrinne Toompead ründas, on Eesti Vabariiki ja selle pealinna Tallinna jõudsalt edasi viinud. Ta peab jätkama ka tänases ja tulevases poliitikas. Pealegi tõestab tema elujõudu väljatulemine eluohtlikult raskest haigusest. See on minu veendumus.

Küsinud JAAN LUKAS

Jaga |