Pensionisüsteem tuleb muuta õiglasemaks

Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsient 1,0. Juhul, kui isik teenib keskmisest väiksemat palka, on koefitsient alla selle. Seega inimesele, kelle töötasult makstakse suurem summa sotsiaalmaksu, on tagatud ka märksa inimväärsem pension. Sellest tulenevalt on järjest teravamaks küsimuseks saanud pensionäride kihistumine. Kui praegused pensionid on veel suhteliselt sarnased, siis tulevikus erinevad need mitmekordselt. Väga paljud ühiskonnale pühendunud inimesed, kelle sissetulekud pole kõrged, peavad edaspidi leppima väikese pensioniga.

Praeguse pensionisüsteemi järgi peab näiteks lasteaiaõpetaja teenima ühe pensionikindlustuse aasta (pensionipunkti) kirjasaamiseks peaaegu kolm aastat, sest tema palk võrdub vaid kolmandikuga pensioni aastaindeksist.

Seevastu suurepalgalisel pangatöötajal või IT-spetsialistil pole probleemi, et ühe tööaastaga kirja saada kaks pensioniaastat. Sellise ebaõiglusega on raske leppida, sest ega lasteaiaõpetaja tööpanus ole ühiskonna seisukohalt vähem tähtis kui pangatöötaja oma.

 Keskerakonna hinnangul tuleks pensionisüsteemi kindlasti muuta, ja muuta nii, et inimestel, kelle palk ulatub miinimumist kuni keskmiseni, hakkaks üks tööaasta võrduma ühe pensioniaastaga.

Riigikogu sotsiaalkomisjonis oli niisugune muudatus arutlusel, kuid kahjuks hääletas komisjon selle väga vajaliku sammu maha. Vastu olid oravad ja sotsid. Tundub, et vaid Keskerakond soovib, et inimesed saaksid võrdse töötamisaja eest kirja ka võrdse pensionistaaži.

Me näeme ka vajadust kehtestada lesepension, mida hakkaksid saama need pensionärid, kes on saatuse tahtel üksi jäänud. Keskerakond on algatanud sellesisulise eelnõu, mis on tänaseks läbinud esimese lugemise ja ootab edasist menetlust.

Kui Keskerakond oli valitsuses aastail 2005–2007, sai teoks taasiseseisvumisaja suurim pensionitõus, isegi üle 30 protsendi.

Reformierakond lubas küll kaheksa aastat tagasi oma valimisreklaamis topeltpensionit nelja aasta jooksul – mäletate Ansipit kuldses toolis seda naerulsui lubamas! Kuid nad pole seda seniajani läbi viinud, kuigi on kogu aeg võimul olnud. Vahepeal pensionitõus hoopis külmutati.

 Sotsiaalkaitseminister räägib sellekevadisest 6,3-protsendisest pensionikasvust kui viie viimase aasta suurimast – kuid seekord toimub see lihtsalt indeksi järgi; valitsusel polegi siin midagi otsustada. Uhkeldada sellise väikese tõusuga on demagoogiline, sest arvestades viimaste aegade hinnatõusudega on pension ehk pensionäri reaalne ostujõud ammu palju madalam.

 On hädavajalik, et väiksemat palka teenivatel inimestel tekiks kindlus tuleviku ees ja et nad usuksid, et saavad pensionipõlves oma eluga hakkama. Eestis on probleemiks madalad, mitte kõrged pensionid. Arvestama peaks nii kõrgepalgaliste kui ka madalapalgaliste inimeste motivatsiooni ja huve, mistõttu tuleb kiiresti tagada, et üks tööaasta võrduks ühe pensioniaastaga. See oleks meie vanema põlvkonna suhtes igatpidi aus ja õiglane käitumine.

KESKMÕTE: Lasteaiaõpetaja tööpanus on ühiskonna seisukohalt niisama tähtis kui pangatöötaja oma.

MARIKA TUUS-LAUL,

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Keskerakond

Jaga |