Mõtteid maakonnalehtede arvamuskülgedelt

28. mai 2003


Juhtkiri: Presidentpeaminister

Reformierakonna äsjasel üldkogul tuletas erakonna esimees Siim Kallas uuesti meelde mõtte ühendada presidendi ja peaministri funktsioon. Kallas leidis, et meie poliitiline süsteem on vigane, valitsus ega parlament pole küllalt stabiilsed, et riiki paindlikult juhtida: seega peaks Eesti valitsusjuht olema otse valitud president.
Suurema võimuga president ei ole Eesti ajaloos midagi uut. Konstantin Päts teostas nii oma võimu aastail 1934-40 ja teame, millega see Eesti riigile ja rahvale lõppes.
Igal juhul on hea, et mõttevahetus Eesti riigi juhtimise üle taas käivitub. Kindlasti vajab meie riigilaevuke vuntsimist pärast tosinat aastat poliitikamerel. Kas selle käigus tuleks ette võtta kapitaalremont, on arutluse teema. Sestap ei olegi suuremad erakonnad haakunud Kallase mõttega, pidades seda tooreks.
Muudatusi Eesti riigi juhtimises ja võimuvolitustes tuleks teha ainsa eesmärgiga: kuidas tagada meie tõhus toimimine Euroopa Liidus, kui rahvas otsustab, et Eesti peaks sinna astuma?

Pärnu Postimees, 20. mail 2003

Repliik: Lenin läinud

Alles see oli, kui pärnakate raad laskis kodumaise ja piiritaguse pressi suure huvi tõttu kesklinnas Saksa sõduri mundris meest kujutava bareljeefiga monumendile koti pähe tõmmata ja selle siis laohämarusse peita.
Läinud laupäeva öösel viisid Pärnu abilinnapeale Eino-Jüri Laarmannile kuuluva firma töömehed teadmata suunas minema peata Lenini kuju Mark Soosaare Uue Kunsti Muuseumi eest. Avaliku hoone esine ei olevat sellise teose eksponeerimiseks sobilik koht.
Võib-olla ei ole tõesti. See on siiski rohkem maitseasi. Eriti huvitav on aga viis, kuidas seda tehti - salaja ja ööhämaruses. On see normaalne? Minu arvates mitte.
Seepärast ongi mul hea meel, et meil vaieldakse asjad sirgeks enne monumentide püstipanekut, mitte aga nende kummalise kadumise järel.

Rannar Raba, Sakala, 21. mai 2003

Arvamus: Kellele on vaja usuõpetust?

Religiooniõpetajaid koolitab neli protestantlikku õppeasutust ja lisaks Tartu Ülikooli teoloogiateaduskond. Seegi õpetab põhikirja kohaselt kristlikku jumalatundmist. On väidetud, et religiooniõpetuse kohustuslikuks muutmise taga on just selle ringkonna majanduslikud huvid.
Kohustuslik religiooniõpe tähendab ju sadu riigipalgalisi töökohti usuõpetajatele ja nende koolitajatele. Riiklik usuõpetajate tellimus aga tagaks kristlikele teaduskondadele muretu äraelamise aastateks.
Kohustuslik üldharidus saab olla vaid erapooletu ja teadmistekeskne. Et käsitleda religioone objektiivselt, vajadusel kriitiliselt, tuleb seda teha muude õppeainete raames. Kodulugu, ajalugu, kirjandus, ühiskonnaõpetus, kunsti- ja muusikaajalugu jt ained on selleks igati kohased. Veel enam, neis ainetes ei pääse religioonidest üle ega ümber.

Ahto Kaasik, Virumaa Teataja, 21. mai 2003

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)