Mis teha? Kes teab lahendust?

„Demokraatia on suur ja tobe stiihia..." - nii väitis erilise julmuse abil „parematele jahimaadele" deporteeritud Silver Anniko oma „Rusikate"-raamatus kellegi Harald Lagenõmme suu läbi (Eesti Raamat 1979, lk 515). Eks neid „demokraatiaid" ole olnud igat karva. Aga kõigil neil on ühine kuldaväärt omadus: menševikele. s.t vähemusele - meie puhul „euromenševikele" -  armu ei anta. Ja niimoodi polnud ainult enamlisel Venemaal ja N. Liidus, vaid on ka tänapäevase E[uro]. Liidu rahvaste ja riike seas, kus meie Eesti peagi sammuvat viie esimese kindlas reas. Ning sellelt  kursilt ei kääna teda kõrvale lumpenite, asotsiaalide, kodutute, töötute - s.t laiskade, lollide, tööpõlgurite, muidusööjate, parasiitlike penskarite, riigireeturite, rahvavaenlaste jt vastutustundetute persona non grata'de tumedad jõud.

Mis teha? - laotaks siinkohal käsi isegi Lenin.

Esialgu näib nüüdisaegsetele teisitimõtlejatele ja dissidentidele „aru pähe panemiseks" piisavat mõnest hästi läbi mõeldud ja edukalt läbi viidud „jõustruktuuride musklinäitamisest". (Unuma hakkavadki juba Voitkade lugu, Lihula aktsioon, hõrgutavalt serveeritud spiooniskandaal, tänini kirgi küttev „Pronksiöö unenägu".) Nendest veelgi viljakamaks on osutunud oponentide ülevalamine paksu ja vedelaga massimeedia abil või „suurte poiste liivakastimängud", kus iseenda afääre ja ämbrisseastumisi võlutakse kivideks võõrasse kapsaaeda.

Ehk olgem siiski väljakutsuvalt rahumeelsed ja küsigem konkreetselt (vox populi, vox Dei!) oma äsjavalitud valitsejatelt, mida nemad kavatsevad ette võtta.

1. Palavalt igatsetud euroraha allakäik algas juba enne, kui olime kõiki rahaühikuid näinudki. Kuidas seda peatada?

2. Mootorikütuse pidevast kallinemisest pole mõtet rääkidagi. Kui minusugused  oma vana Lada-romuga 4-5 korda kuus saavad poes ja tohtri man käia, on hea seegi. Aga miks peame ülejäänud 25-26 seisupäeva eest sundkindlustust maksma?

3. Kuidas taastada Eesti maharaiutud metsad, peatada arutu röövraie? Kas põletada Eesti metsad elektrijaamades, et elektrit eksportida? Ja samal ajal läheb Eestis küttepuu ja muu puit üha kallimaks.

4. Kas on ennast taevani ülistavale õigusriigile auasi, kui röövmõrtsukas pälvib „kannatanu" oreooli, aga 88-aastase ohvri poeg tembeldatakse jätkuvalt kahtlusaluseks? (Isiklik kogemus!) Sest sel riigialamal pole tuhandeid, et osta endale õigust sündikaadilt, mida põlvede nõtkudes nimetama õiguskaitseks. Või pole sul enam lihtsalt tervist ega ole jäänud piisavalt elupäevigi, et mitmete aastate möödudes vähemalt kohtumaratonil finišisse jõuda. Parimal juhul võiks ehk rääkida võidupärjast su haual.

5. Kas on normaalne, et tuhanded raskelt haiged peavad mitmeid kuid valude käes piineldes ootama pääsu eriarsti juurde, statsionaarsest ravist rääkimata? Ja 80-aastane üksik vanainimene peab ise leidma võimaluse 60-70 km taha tohtri juurde või haiglaravile pääseda? Sellisest „tühiasjast"nagu hambaravi ei tasu rääkidagi.

(Kui madalamast soost vanad ja haiged, nn penskarid jt muidusööjad on meie riigikesele tõesti nii rängaks koormaks, miks siis mitte tohterdamise ja poputamise asemel anda neile „magusat suppi"? Ehk - miks mitte seadustada eutanaasia? Kasvõi tasuline - nagu turumajandusele kohane? Et kel kõva euroraha rohkem letti laduda, telligu lahkumistunniks kohale või orkester.)

6. Kuidas tuua tagasi kümned tuhanded Eestimaa pojad ja tütred, meie rahva kuldsemad käed ja helgemad pead, kes nn heaoluriikide läätseleeme eest sealset heaolu veel paremaks arendavad?

7. Kuidas leida rahuldust pakkuvat ja normaalset äraelamist võimaldavat tööd kümnetele tuhandetele töötutele?

8. Kuidas anda kodu kodututele ja elumõte tagasi neile, kes selle kaotanud?

9. Venelastelt nõuame riigikeele, s.t eesti keele oskamist. Kui senimoodi edasi läheb, siis varsti pole eesti keelega meil endilgi  Maarjamaal midagi peale hakata. Eks meie rahval ole igal ajal olnud oma eliit ja sellel - omaaegsetel kadakasakstel ja pajuvenelastel, nüüdsetel võsainglastel - omad keeled ja kombed.

Kuid miks me ei nõua riigikeeleoskust võõrsilt pärit investoritelt, tööandjatelt (mõni ütleb: orjapidajatelt) jne?

10. Kuidas ohjeldada meie rahva hulgas vohavat ahnuse ja kadeduse vähktõbe? Oleme teisele kadedad selle üle, mis tal on: „Sul, kuradil, oma majaosmik, autologu ja eit pole ka su juurest veel jalga lasknud!" Aga mõni on kade sellegi üle, mida teisel pole: „Mul on tripper, aga sul, kuradil, ei ole! Sul peaks vähemalt aids olema!"

11. Kuidas väärtustada ning taas ausse tõsta aastasadu ja -tuhandeid Kalevite kange rahva edasikestmist taganud pere- ja abielutraditsioonid?

12. Kes võtaks südameasjaks kogu selle põhjuste väljaselgitamise ja asuks neid kõrvaldama? Ehk siis osutuks võimalikuks sõdida meid kõiki hävitavate tagajärgede vastu? Uut vabadus- ja/või kodusõda või klassisõda lõkkele puhumata, ilma välisinvestorite ja -interventide „vennaliku abita".

MART KONTS, valija Hiiumaalt

[fotoallkiri]  Perekonna mälestuskivi ühest Lääne-Harjumaa kalmuaiast: „Me lapsed nagu eksind linnud on laias ilmas laiali..."

Jaga |