Singapuri võltsdemokraatia

TARMO LAUSING,      05. november 2003


Järg 22. oktoobri Kesknädalas ilmunud reisikirjale

Kui võrrelda oktoobri alguses Roomas noorte juhtide kohtumisel käsitletud teemasid, siis on Singapuri probleemistik üks olulisemaid ning tähelepanuväärsemaid. Eestist pindalalt üle 70 korra väiksem (641 km2), kuid rahvaarvult ligi kaks korda suurem Singapuri Vabariik on saareriik Kagu-Aasias, Malaisia ning Indoneesia vahel. Kui kolmkümmend aastat tagasi sõltus riik täielikult teiste riikide abist, siis tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud - Singapurist on saanud majandusliku võimu keskus. Olles maailma suurfirmade investeeringute sihtmärk, kuhu ehitatakse peakontoreid, on riik ettevõtetele väravaks, mille kaudu sisenetakse Aasia turule.

Singapuri on kogu maailmas, sealhulgas Eestis, toodud kui eeskujulikku näidet majanduskasvust ning arengust. Selle riigi majandust idealiseerides on aga vale jätta mainimata selle puudused demokraatia ning inimõiguste osas. Demokraatia areng Singapuris on oluliselt maha jäänud majanduse arengust.

Singapurist ning Aasiast üldse rääkis noortele juhtidele Singapuri Demokraatliku Erakonna peasekretär dr Chee Soon Juan ehk lihtsalt dr Chee. Tema sõnul on Singapuri ning kogu Aasia probleemiks demokraatliku poliitika puudumine. Aasia näol on tegemist kiiresti areneva majandustsooniga (eriti Hiina), kuid kahjuks on poliitilise süsteemi arengud väga väikesed. Hiina puhul on suurimaks nõrkuseks totalitaarne poliitiline süsteem.

Üheks näiteks võib tuua Indoneesia, mille SKP lähiminevikus kahekordistus. Kuid samal ajal ei toimunud poliitilisi arenguid, vaid hoopis suurenes korruptsioon ning hakkas toimuma poliitilise opositsiooni allasurumine ning tagakiusamine. Kõik see kulmineerus poliitilise kriisi ja kaosega. Indoneesia naaberriigis Austraalias oldi tol ajal tõsiselt hirmul potentsiaalsete Indoneesia põgenike migratsiooni pärast riiki. Võib vaid ette kujutada, mis hakkab toimuma praegu kiirelt areneva majandusega Hiinas, kus tagajärjed oleksid kümnekordsed võrreldes Indoneesiaga.

Erinevalt läänemaailmast ei ole Aasias kuulda noorteorganisatsioonide häält. Noorteühendused on nõrgad ning ei suuda teha rahvusvahelist koostööd. Rahva ja eeskätt noorte aktiivsus poliitikas on see, mis peab tulevikus tagama demokraatia arengu Aasia riikides.

Dr Chee sõnul ei eksisteeri Singapuris vaba meediat, sest kõik meediakanalid on valitsuse kontrolli all. Valitsuse totalitaarne süsteem ning repressiivpoliitika on siiani olnud varjatud majandusarengu taha, kuid majanduskasv on Singapuris aeglustumas ning majandus hakkab peagi stagneeruma. Lahendust majanduse uueks ergutamiseks valitsusel ei ole. Igasugused meeleavaldused on saareriigis lubamatud. Avaliku koosoleku pidamine, kus osaleb rohkem kui viis inimest, on seaduse alusel keelatud. Poliitiliste meeleavaldajate kinnipidamine ning pikk vahi all hoidmine on tavaline. Taolist ebaseaduslikku kinnipidamist on dr Chee korduvalt tunda saanud. Poliitilise opositsiooni vastu võitleb valitsus kõikvõimalike vahenditega. Nende suhtes, kes ühinevad demokraatlike jõududega, kasutatakse sunnimeetodeid, näiteks töölt lahtilaskmist.

Singapuri üle valitseb raha. Ettevõtjad, kel seda jagub, saavad mõjutada peaminister Lee Kuan Yew autoritaarset valitsust. Veel kuni hilise ajani kehtis riigis trahv närimiskummi närimise eest, keelatud olid veel näiteks benji-hüpped. Kohalikud suurfirmad hakkasid aga selle olukorra üle nurisema, misjärel peaminister muutis seadust.

Kuna Singapur on oluliselt sõltuv rahast ning välisinvesteeringutest, võiks Euroopa riikide ning nende valitsuste ja suurettevõtete tekitatud surve riigile anda positiivseid tulemusi. Muutus demokraatia poole, mida me saame tagant lükata, on Singapuris ning kogu Aasias vajalik. Dr Chee väitel on Singapuri Vabariigi juhtidele väga tähtis riigi maine. Seni kõrge reputatsioon ongi toonud saareriiki investeeringud, mis majandust üleval hoiavad. Väiksemagi välisriikide surve korral muudaks valitsus poliitikat, et investeeringuid mitte kaotada. Ärgem vaadakem mööda Singapuri võltsdemokraatiast, vaid tehkem oma parim, et demokraatiat seal jalule aidata.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)