Ukraina presidendivalimiste eel

RALF R. PARVE,      03. november 2004


31. oktoobril toimusid Ukrainas presidendivalimised. Senine president Leonid Kutšma enam kandideerida ei saanud. Üheks kandidaadiks oli Ukraina peaminister Viktor Janukovitš, keda toetasid senine president ja Moskva, ning teiseks presidendikandidaadiks oli Ukraina opositsiooniliider, endine peaminister ja keskpanga juht Viktor Juštšenko.
Vene parempoliitik Irina Hakamada teatas 28. oktoobril, et Vene võimud sekkusid Ukraina siseasjadesse, toetades avalikult oma lemmikut Janukovitšit: „Venemaa on kahjuks sellesse tulle õli juurde valanud oma sisuliselt vahetu osalusega valimiskampaanias, ning destabiliseerinud olukorra sellise astmeni, et kaardile on pandud praktiliselt kõik: nüüd otsustatakse Ukraina valimistel mitte niivõrd selle riigi saatust, kuivõrd Venemaa tänase võimustruktuuri status quo säilimist, mis on end nii jäigalt seostanud kandidaat Janukovitšiga."

Jälle võiduparaad
Läinud neljapäeval toimus Kiievis pidulik paraad, millega tähistati Ukraina fašistlikest vägedest vabastamise 60. aastapäeva. Sellest võtsid osa 8000 inimest, sõjaväelased ja veteranid. Paraadis ja kutsutud külaliste esinduslikes delegatsioonides nägid kriitikud ühte osa Moskva lemmiku Janukovitši presidendivalimiste kampaaniast, millega senine president Kutšma püüdis tagada Venemaa soosiku valimist Ukraina presidendiks.
Kiievi paraadist ning selle tegelikest eesmärkidest andis kõige eredama pildi venekeelses internetiportaalis Grani.ru 27. oktoobril ajakirjanik Ilja Milštein. Avaldame järgnevalt tema kirjutise veidi lühendatult.

Mõtisklusi seoses paraadivisiidiga
Veider, et Putini visiidi ametlikku eesmärki meenutavad täna üksnes riiklikud telekanalid – vene ja ukraina omad. Seal keritakse kaadreid sõjakroonikatest, Moskvast Kiievisse liigub rong nr 1, milles Venemaa Föderatsiooni relvajõudude auvahtkond veab võidulippu – sedasama, mis heisati 30. aprillil 1945. aastal Riigipäevahoone katusele. Rindemeestest ja sõjast räägivad üksnes diktorid ja esimese järgu poliitikud. Nad seletavad, et 60 aastat tagasi aeti Ukrainast välja fašistid ja seepärast on täna Kiievis Putin. Selle sündmuse auks süleleb Venemaa president Kutšma ja presidendikandidaadi Janukovitšiga, esineb otse-eetris televaatajate ees, võtab vastu paraadi Kreštšatnikul ja vestleb heatahtlikult veteranidega; muid põhjusi polegi.
Ekspertidel pole selle kohta midagi öelda. Ükskõikselt õlgu kehitades märgivad nad, et sakslaste väljaajamist pole Kiievis kunagi sõjaväeparaadiga tähistatud. Ja pikema pausita lähevad üle sellele, mida tegelikult tasuks kommenteerida.

Mõistagi käib jutt valimistest, Juštšenko salapärasest mürgistusest, vene soosikust Janukovitšist, kaklusest keskvalimiskomisjonis, hiljuti valimiste eel suletud „Viienda telekanali" ajakirjanike näljastreigist. Ja muidugi putinliku dessandi tagajärgedest valimistulemustele. Ukraina Hitlerist vabastamise aastapäev – see on ebatõsine ettekääne.
Miljonitele endistele nõukogude kodanikele, kes nüüd Ukrainas elavad, on ette antud lihtne skeem: võit – Venemaa – Janukovitš. Ning kontraskeem: Juštšenko – sakslased – Lääs. Ukraina telekanalites näidatakse kolm päeva järjest hommikust õhtuni paraade, embusi, kinokroonikaid, Putinit otse-eetris, topeltkodakondsuse ülistamist ja rahvaste sõprust. Kõik see on taotud ajukoore alla isegi nendele, kes vaatavad telerit mahakeeratud heliga. Kuid nendele, kes ikkagi veel kahtlevad, keerutab kroonupropaganda saladuslike natside paraadi Kreštšatnikul, milles osalejad kutsusid nädal tagasi üles hääletama opositsioonikandidaat Juštšenko poolt. Kõik rinde heaks, kõik võidu nimel – nii kuuskümmend aastat tagasi valatud veri, miljonid hukkunud kui mahapõlenud linnad. Kui sakslasi poleks olnud, tulnuks need nüüd välja mõelda.

Taoline verepidu tekitab vastikustunde inimestes, kellele sõna „sõda" pole lihtsalt tühi kõlks, vastupidiselt sõnale „poliitika". Ent kõige kõrgelaubalisemad istuvad ukraina internetivõrgus, mängivad „Mädamuna" – uut meelelahutusmängu, kus visatakse munaga täpsust peaministri pihta. Sellised valima ei lähe, sest ei soovi oma meelelahutusmängu pooleli jätta. Kuid miljonid kodanikud hääletavad Juštšenko poolt oma poliitiliste veendumuste pärast või siis vastikustundest „krimnaal" Janukovitši vastu.
Ent samas võivad ukrainlased anda oma hääle ka kõige hea poolt: topeltkodakondsuse, Putini, sõjavõidu, Ukraina vabastamise ja Janukovitši poolt.
Kuid „Kremli sakslasel" on hea mälu: visiidi maksumus ja arvepidamine on täppis, Dnepri forsseerimine kantud eraldi reale, Riigipäevahoone lipp paigutatud lahtrisse „muud kulud". Väljamaksmiseks esitatakse õige peatselt aga juba kõik kulud.
Refereerinud

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)