![]() Kalevipoeg tuleb kojuJÜRI RATAS, 14. juuli 2004Tuules lehvivad juuksed, sirge selg, jalad põlvini vees, käes paat meestega hoogsa sammuga jõuab Kalev koju. Kuus aastat tagasi sündis skulptor Tauno Kangrol idee paigutada Tallinna lahte hiiglasuure mehe kuju, kes tervitaks sadamasse suunduvaid ja samast lahkuvaid laevu. Idee sünnist alates on seda kord taevani kiidetud, kord teravalt kritiseeritud. Midagi ei ole maailmas muutunud, rahvuseepos on ise samuti olnud tugeva kriitika all. Eesti kultuuriloo vahedaima pilguga kriitik F. Tuglas on kirjutanud: ""Kalevipojal" pole /…/ küllalt materjali, sündmustikku ja ideed. See teos on liidetud liiga tühistest ainetest, ta on liiga hõre, sisuvaene ja teoreetiline, suure vaevaga nii pikaks venitatud." (Friedebert Tuglas, Kogutud teosed 7, Underi ja Tuglase kirjanduskeskus, 1996: "Kalevipoeg. Mõtteid teose parandamise puhul") Nüüdisaja kunstnikud ja poliitikud on suhtunud kriitiliselt nii Kalevipoja kujusse kui julgenud kahelda selleski, "kas [Kalevipoeg] kannab ka praegu seda ideoloogiat, mida ta kunagi kandis". ("Varakapitalistid rakendavad Kalevipoja oma vankri ette?!" Postimees, 1998). On olnud kahtlusi, kas Kalevipoeg on üldse Tallinnaga seotud. See, kes on teosega kas või ühe korra kokku puutunud, leiab vaevata need read, kus räägitakse, et Kalevipoeg elas Tallinnas: Kalevite kallis poega, ... Elas ise Lindanisas ... Samuti on teoses mainimist leidnud mitu Tallinna ja lähiümbruse objekti, näiteks Iru mägi: Selgelt oma silmil näha Iru mäe peal istub leski ... Ülemiste järv ja Laagna kõrgustik: Linda pisarate loiku, ... Võite näha tänapäeval: Mis kui Ülemiste järvi Laagna mäe peal lainetamas, ... Toompea mägi: Kes see käiessa Tallinnas ... Küllap nägi kalmuküngast, Kuhu pärastpõlve rahvas Uhkeid hooneid ehitanud, ... Kohta praegu kutsutakse Tallinna Toompea mäeksi. Tallinna laht ja Lasnamägi: Laske "Lennuk" Lalli alla, Lindanisa lahe peale, Kuhu Olev teinud hooned, Kõrged tornid kasvatanud! Mulle, ja arvan, et ka suuremale osale eestlastest, jääb Kalevipoeg kriitikute kiuste rahvuslikuks tugevussümboliks, üheks eestlaste identiteedi allikaks, üheks neist üleskirjutatud tõestustest, et me rahvana oleme olemas, et meil on oma rahvuseepos ja rahvuskangelane, ajalugu ja kultuur. Selle kuju püstitamisega laoks me kive juurde oma rahvusliku pildi alusmüüri, me kindlustaks oma edasikestmist. Eesti on mereriik, eestlased rändavad palju. Koju tagasi tulev Kalevipoeg peaks meenutama meile kõigile: ükskõik kui kaugele oleme kodust rännanud, olgu või põrgusse ja maailma lõppu, on põhjust tulla koju tagasi. Nagu laulis kägu vägilasele: "Omal maal õitseb õnne, Kodus kasvab kasu parem!" Veel eelmise sajandi alguses märkis Tuglas: "Väljaspool Eestit on "Kalevipoeg" Eesti nime vahest kümmekonnale kabinetiteadlasele tutvustanud. Kas meil sellest oluliselt mingit kasu on olnud, see apteekri-mõõduline asi jäägu juba otsustamata." Uue sajandi alguseks on nimed Kalev ja Kalevipoeg hästi tuntud paljudes riikides. Tänaseks on eepos Kalevipoeg tõlgitud 16 keelde. Korvpalliklubi Tallinna Kalev on tulnud mitme rahvusvahelise turniiri võitjaks, Kalevi kommivabriku toodangut naudivad maiasmokad üle kogu maailma. Suur osa maailmaturismist on üles ehitatud legendidele ja mütoloogiale. Inimesed külastavad Kopenhaagenit kahel põhjusel: et tutvuda Taani kuningalossiga ja jäädvustada ennast fotole Väikese Merineitsiga. Ka Kalevipoeg võib saada selliseks mõjusaks mütoloogiliseks kujuks. Kuue aasta jooksul, mil Kalevipoja kuju saatust on arutatud, on paljugi muutunud. On uuenenud ka skulptori arusaam, kuidas peab Kalevipoeg välja nägema. Ta tuleb dünaamilisem, lisandunud on liikumist nii juustesse kui jalgadesse. Endiseks jääb see, et Tallinna lahest väljasammuv 14-meetrine mees hoiab käes paati oma meestega ja vaatab sadama poole. Vaatab oma isa, vana Kalevi haua Toompea kõlviku poole. Et praegu mütoloogilisena tunduv idee muutuks reaalsuseks, tuleb sellele saada heakskiit nii Tallinna linnavalitsuselt kui ka linnavolikogult ning vastavatelt Eesti Riigi valitsusasutustelt. Viimati muudetud: 14.07.2004
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |