Ossinovski 330 päeva tiksumist

Ossinovski ise rääkis, et aasta enne valimisi peab ta sajaprotsendiliselt pühenduma erakonnale ning et tema praegune vastutusvaldkond valitsuses on Eestile oluline ja samas vaieldamatult kõige raskem, et seda saaks teha poole vinnaga. „Meie poliitikategemise fookuse nihutamine meie kesksetele teemadele tähendab seda, et järgmise 330 päeva jooksul pean mina isiklikult igapäevaselt selle nimel vaeva nägema,“ põhjendas ta.

Oma tähtsat missiooni järgneva 330 päeva jooksul rõhutas Ossinovski veel mitmeid kordi erinevates vormides. Selle aja jooksul peaks ta ellu viima, nagu ta oma ettekandes mainis, sotside „suured ideoloogiad“ ja „homse Eesti loo“.

On juba ammu täheldatud, et kui poliitikud lähevad oma nn suurt missiooni teostama, siis nad annavad tavapoliitikas alla. Ossinovski annab alla ministriametist loobumisega ning valitsusest lahkumisega. Eelistades juhtida erakonda parlamendist ning osaledes poliitika kõrgemal astmel – väljakujundamisel ja heakskiitmisel.

Kahtlemata arutatakse Riigikogus suurtel ideoloogilistel teemadel ning võetakse vastu arvukaid programme ja kavasid, mis neid ellu peab viima. Ning ellu viima peab need ikkagi valitsus, kes on juba põhiseaduse kohaselt seatud seda tegema. Kus saab endi heakskiidetud poliitikat paremini ellu viia kui valitsuses, see jääb lahtiseks.

Muidugi hakkab Ossinovski osalema koalitsiooninõukogus ning ka valitsuse koosviibimistel. Muidugi osaleb ta tähtsamatel aruteludel ning kaitseb valitsuse poolt ellu viidavat poliitikat. Aga ta ei saa seda teha enam esireast. Sellest reast, kus parlamendi ees esinevad valitsuse liikmed, vastates näiteks riigikoguliikmete küsimustele. See on valitsuse eesliin, ning just selle hülgamise pärast on ajakirjandus Ossinovskit iseloomustanud inimesena, kellega koos luurele ei läheks.

Riigikogus saab rahulikult ka lihtsalt tööd teha ning osaleda enda valitud aruteludel ning hääletustel. 330 päeva näitavad, kas Ossinovski puhul on see nii, või tahab ta ikka ka eesliinil olla.

Jaga |