Laenubuumi kasumid tuleb jätta Eestisse

OLEV LAANJÄRV,      07. juuni 2006


Laenubuum Eestis jätkub ja ülemäärane tarbimine ainult süveneb. Pangad paiskavad turule üha uusi laenutooteid proovides, üritades haarata klientideks isegi pensionäre. Miski ei näi peatavat plahvatuslikult tekkinud tarbimisühiskonna arengut – seda ei pidurda isegi viimasel ajal palju räägitud rahvusvaluuta potentsiaalse devalvatsiooni risk.

Praegusest laenuaktiivsusest võidavad eelkõige kasumeid teenivate pankade välismaalastest omanikud ja Eestis ringleva laenuraha enda kätte saavad ettevõtjad, s.t ehitajad, kaupmehed, mitmete teenuste osutajad. Pikaajaline efekt laenubuumist ei arenda Eesti majanduse jätkusuutlikkust, vaid tekitab tasakaalustamata nõudluse-pakkumise, millest tulenevad hindade anomaalsed kõikumised ja pankrotilaine.

Riik peab laenubuumi suunama

Turumajanduse tingimustes ei saa riik erasektoril laenamist ära keelata. Küll aga saavad võimulolevad poliitikud töötada selles suunas, et laenubuumi kujundada viisil, mis majandust ei nõrgendaks, vaid paneks tegelikult aluse jätkusuutlikule arengule. Üheks oluliseks sammuks laenubuumi enda kasuks rakendamisel on tagada, et võimalikult suur osa laenutegevuse kasumist jääks Eestisse. Sisuliselt tähendaks see Eestist pärit kapitalil põhineva panganduse taaskäivitamist.
Rahvuslikul kapitalil baseeruvad pangad ei teki üleöö. Samas on nii olemasolevad kui ka juurdetekkivad hoiu-laenuühistud selge samm kohaliku panganduse taaselustumise suunas. Tänast hoiu-laenuühistute turgu jälgides võib täheldada selgeid märke potentsiaalsest valmidusest ühineda ühistupanga asutamiseks. Valmidus on olemas, inimesed on olemas, mingil määral on ka kapitali, kuid puudub konkreetne tõuge mehhanismi käivitamiseks. Selle tõuke peab andma riik.
Hoiu-laenuühistute juured peituvad regioonides – seal, kus tasakaalustatud Eesti majandus äritegevust arendama peab.
Rahvuslike pankade väljaarendamine hoiu-laenuühistute baasil on tugeva regionaalse kandepinna tõttu palju perspektiivikam, kui väikeste laenukontorite arendamine pankadeks. Kui laenukontor on leidnud oma nishi, võib ta seal edukalt kasvada, kuid üleriigilist kindlat kandepinda ta pikemas perspektiivis vaevalt saavutab.
Kui maapiirkonnas tekiks inimestel reaalne alternatiiv osta universaalpankade teenuseid kohalike hoiu-laenuühistute toel tekkinud ühistupangast, siis nad selle variandi üheksal juhul kümnest ka valiksid. Seega on turunõudlus olemas – vaja on vaid pakkuda vastavat teenust.

Laenubuumi kasum toetagu regionaalarengut

Kuna hoiu-laenuühistute asutajaid paikneb erinevates kohtades üle kogu Eesti, jääks selliseks ka nende ühistute baasil tekkinud ühistupanga omanikkond. See omakorda tähendab, et ühistupanga kasum läheb regioonides elavate inimeste taskusse, mitte aga Rootsi ega Soome. Niisugusel viisil toetaks laenubuumist tekkiv kasum otseselt Eesti regionaalarengut ja looks paremaid alternatiive kohalike piirkondade majandustegevusele.
Rahvusliku panganduse arendamine enne eurole üleminekut on eriti atraktiivne aga sel põhjusel, et varade ringlus majanduses kasvab kiiresti ning laenuvajadus on jätkuvalt suur. Euro tulekule eelnev hüperaktiivsus majanduses võiks olla edukas hüppelaud, mis aitab rahvuslikul pangandusel tõusta kohaliku turu omavahel ära jaganud välisomandis olevate pankade kõrvale. Lisaks vähendaks kohaliku panganduse areng krooni devalveerimise vajadust ning aitaks üldise majandustasakaalu tekke kaudu ohjeldada inflatsiooni.
Erasektor, võttes ette tugevaid samme hoiu-laenuühistute asutamiseks, liigub juba rahvusliku panganduse taastekke suunas. Nüüd on riigi kord avaldada oma positiivset suhtumist reaalsete tegudena. Ühelt poolt ootab tootmisharu täiendatud seadusloomet, kuid teiselt poolt ka seda, et nii riik kui ka kohalikud omavalitsused hakkaksid tekkinud ja tekkivaid hoiu-laenuühistuid rohkem usaldama, oma eelarvelisi vahendeid üha rohkem just nendes hoiustama. Kui erasektor ja riik asuvad siin koostööle, siis tulevad ka tulemused.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)