Theresa May tõetund

Valimiskampaania ajal toimus kaks terrorirünnakut, mistõttu kampaania ajutiselt peatati, kuid valimisi nende pärast loomulikult ära ei jäeta. Terrorirünnakute mõju valijate eelistustele ei pruugi olla märkimisväärne, aga need võivad nüüd mõjutada valimisaktiivsust.

Suurbritannias ei ole selletaolised rünnakud küll enneolematud, aga niisuguseid valimistega kaasnevaid rünnakulaineid, mida sageli esineb näiteks Iraagis ja Afganistanis, pole siin varasemalt ette tulnud. Hirm, et islamistid hakkavad nüüd ka Suurbritannias valimispäeval valijaid ründama, võib mingi osa valijaist koju jätta.

Valimised olid mõeldud selleks, et Konservatiivne Partei saaks parlamendis suurema enamuse, mis annaks valitsusele kindlama seljataguse läbirääkimistel Euroopa Liidust lahkumiseks. "Ma otsustasin vastumeelselt, et riik neid valimisi vajab, aga see on sügav veendumus, millega ütlen, et on tarvis kindlustada selline tugev ja stabiilne juhtimine, mida riigil läheb vaja selleks, et viia meid läbi Brexit’i ja sealt edasi," ütles May poolteist kuud tagasi, kui andis teada kavatsusest korraldada ennetähtaegsed parlamendivalimised.

Esialgu näis, et tema soovid täituvad. Kui eelmistel valimistel said konservatiivid 36,9% häältest, siis May avaldusele järgnenud päevadel eelistanuks neid mõningate küsitluste kohaselt kuni pooled Briti valijaist. See lubas ka Kesknädalas kirjutada: "On täiesti kindel, et valimised võidavad nemad, ja väga võimsalt."

Täna tuleb tunnistada, et selline kategoorilisus oli enneaegne. Hääli loetakse siiski alles pärast valimisi.

Tööpartei ootamatu tõus

Juba mitmeid aastaid sisetülides vaevlev vasaktsentristlik Tööpartei näis olevat löödud leht. Poolteist kuud tagasi võinuks Tööpartei saada lausa poole vähem hääli kui konservatiivid. Järgnenud valimiskampaania jooksul on Tööpartei positsioonid aga järjekindlalt paranenud. Viimaste küsitluste kohaselt on vahe konservatiividega kahanenud mõneprotsendiseks.

Kõik märgid näitavad jätkuvalt, et enim hääli kogub nendel valimistel Konservatiivne Partei, aga mõningate prognooside kohaselt võib ta kaotada parlamendis enamuse. Kui peaks juhtuma, et May plaan kindlustada seal valitsuse seljatagust lõpeb sellise fiaskoga, siis võib see minna talle maksma peaministrikoha. Veelgi enam: kõige mustema stsenaariumi kohaselt moodustavad järgmise valitsuse hoopis Tööpartei ja Šoti Rahvuspartei.

Mis siis on see, mis Briti valijaid üha enam leiboriste eelistama paneb?

Eks ikka nende valimisprogramm ja lubadused. Jeremy Corbyni juhtimisel on Tööpartei teinud selgelt pöörde vasakule, ning seda kinnitas ka erakonna valimiskampaania. Tööpartei manifestis antakse valijatele lubadus luua "parem, õiglasem Britannia". Selle loosungi taga peituvad laiaulatuslikud plaanid, mis näevad ette suuri investeeringuid haridus-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi, elamumajandusse ja korrakaitsesse. Raha nende jaoks peaks tulema ettevõtete tulumaksumäära tõstmisest, finantstehingute maksu ja teiste uute maksude kehtestamisest.

Muu hulgas lubab Tööpartei riigistada veemajanduse, keelata rämpstoidu reklaamimise televisioonis ja parkimistasude võtmise riigihaiglate juures asuvates parklates, ehitada järgmise viie aasta jooksul miljon uut eluaset. Kulukaid lubadusi on palju ja kõigile neile hetkel katteallikaid ei paista, aga eks valimismanifesti koostamine toimuski ju olukorras, kus vajadus oma lubadusi pärast valimisi ellu viima hakata ei tundunud kuigi suur.

See on õppetund ka Eesti erakondadele: lubage valijatele ainult seda, mida võimule saades ka tegelikult teeksite, sest muidu võite hiljem jänni jääda, kui peaks juhtuma, et pääsetegi võimule.

Lubatakse riigireformi

Tööpartei üheks oluliseks lubaduseks on riigireform. Ajal, mil Suurbritannia muudab oma suhet Euroopaga, tuleks leiboristide arvates üle vaadata ka riigi sisemine korraldus. Tööpartei valitsus kutsuks kokku põhiseaduskonvendi, mille ülesandeks on anda nõu reformide osas, mis puudutavad riigi toimimist kõige põhjapanevamal tasandil. Need reformid hõlmaksid demokraatia laiendamist kohalikes omavalitsustes, regioonides ja üleriigiliselt.

Muu hulgas soovivad leiboristid kaaluda võimalust üle minna föderaalsemale riigikorraldusele. See oleks olukorras, kus Šotimaa ähvardab korraldada Suurbritannia lahkumisel Euroopa Liidust uue iseseisvusreferendumi, kindlasti mõistlik samm, mis aitaks riiki paremini koos hoida.

Samuti on Tööpartei veendunud, et demokraatlikult valitavaks peab muutuma ka Briti parlamendi ülemkoda. Üleminekuperioodil üritatakse teha lõpp aadlitiitlite pärimisele ja vähendada Lordide Koja praegust suurust, osana ulatuslikumast reformipaketist, millega tahetakse vähendada riigis kasvavat demokraatia defitsiiti.

Nii et leiboristide tõusu taga on mitte üksnes ulatuslikud sotsiaal-majanduslikud lubadused, vaid ka plaanid demokraatia süvendamiseks. Nende tulemus valimistel sõltub aga analüütikute sõnul palju sellest, kas rohkem Tööparteid toetavad nooremad ja vaesemad valijad homme üldse valima lähevad. Tavaliselt on nende valimisaktiivsus olnud palju väiksem kui konservatiive eelistavatel vanematel ja jõukamatel inimestel.

ANDRES LAIAPEA,

välispoliitikavaatleja

[fotoallkiri]     ÜLLATAJA: Jeremy Corbyn suutis teha seda, mida keegi ei oodanud.  Tööpartei on taas tõusnud konservatiividele tõsiseks konkurendiks. Selle taga on palju kulukaid lubadusi, aga ka ulatuslikud plaanid demokraatia süvendamiseks, mis meeldivad eriti noorematele valijatele.

Jaga |