Kallas jagab laskmata karu nahka

Kallase hinnangul ei jäta Eesti varasem ühinemine euroga  teisi Baltimaid isolatsiooni. Baltikum on pisike ja ühtne regioon ning Läti ja Leedu ühinevad euroga niikuinii juba mõni aasta pärast Eestit.

Enne kui naabritele kuulutada rõõmusõnumeid Eesti ühinemisest euroga, soovitab Kesknädal Kallasel siiski kannatlik olla ja jälgida, kas Eesti ikka suudab hoida eelarvedefitsiiti 3 protsendi piires SKP-st.

Euroopa Liidu rahanduspoliitika-volinik Joaquin Almunia teatas tõepoolest hiljutises intervjuus Austria nädalakirjale Profil Reuters, et 2011. aastaks on Eesti ainus võimalik kandidaat euro kasutuselevõtuks. Ta ütles, et kui kõik hästi läheb, võib Eesti 2010. aasta juunis saada heakskiidu euro kasutuselevõtuks, misjärel saab Eesti eurole üle minna 2011. aasta jaanuaris.

Aga mis juhtub siis, kui kõik ei lähe hästi? Kallas peaks olema ettevaatlikum oma sõnadega, et mitte saada süngemate stsenaariumide täitumise korral oma naabrite ja maailma pilkealuseks. Tema  poolt oli äärmiselt näotu naabritele kuulutada Eesti „edu" võtta euro kasutusele neist varem, samal ajal kui meie riigis on üle 100 000 töötu ja kummitavad röögatud eelarvepuudujäägid, mida püütakse siluda eluliselt vajalike ametialade esindajate, näiteks päästjate koondamisega. Kallasel võib ju olla kiusatus Eesti paremust naabritest välja näidata, kuid siiski oleks targem see tung endas maha suruda.

Suure meediakära saatel Eestis läbi viidavad ettevalmistused euro tulekuks 2011. aastal ja koalitsioonipoliitikute levitatav pime eurousk tähendavad seda, et karunahka on hakatud jagama ennem, kui karu  on üldse kätte saadud. Samas on koalitsioonipoliitikute praegune innukus igati mõistetav. Europüüdlused on jäänud ainsaks võimalikuks faktoriks, mis tooks positiivset  hoovust Eesti majandusse, kus tormitsevad kaos ja depressioon. Millegi muuga meil paraku särada enam ei ole võimalik.

INDREK VEISERIK

Jaga |