Minu arvamus president Pätsist

Arutame veidi. Toona oli Eestis ligi 15 erakonda, parteid, liitu ja kogu, kes kõik, nagu tänasedki ajalehtedes kommijad, röökisid ja kaklesid. President lõi nende suumulgud kinni ja tagas riigis korra. Talus juhib tegemisi peremees, mitte sulaste koosolek. Tehast juhib direktor, mitte AÜ lobamokad. Sõjaväes kamandab kindral, mitte sõdurite nõukogu. Nii ka riiki peab juhtima ainuvalitseja, - monarh või diktaator.

Ebademokraatlik? Aga kas demokraatiat üldse on olemas? Kas tööandjal ja töövõtjal saavad olla võrdsed õigused ja võimalused? Ei. Sotsiaaldemokraatia? Kas kodutute ja kerjuste sotsiaalsel grupil on samad õigused kui suuromanike sotsiaalsel grupil? Ei ole!

Nii et on selge: mokalaat pole riigijuhtimisvahend, see vaid ainult ajab elanikud eri leeridesse, hävitades üksmeele riigis.

Teine suursüüdistus on, et Päts ei osutanud sõjalist vastupanu Punaarmeele 1940. aastal, nagu seda oli teinud Soome. Meenutame, et NL, vaatamata sõjalisele vastupanule, saavutas oma tahtmise ning hõivas Karjala ja Petsamo piirkonnad. MRP oli juba sõlmitud ja oli ka teada, et Euroopa suurriigid on saanud Londonist salastatud teate: „Tema Majesteedi valitsus kiidab heaks kokkulepitud abinõud Baltimaade okupeerimiseks." (vt. Documents on British Foreign Polici 1919-1939, Vol.VI, ss. 764-782.) See tähendas, et Läänest sõjalist abi oodata polnud lootust. 17. juunil 1940 kl. 9 hommikul pidid Narvas kohtuma Laidoner ja Meretskov, et allkirjastada baaside RAAMLEPING, kuid Punaarmee ületas Eesti piiri veel kell 5 hommikul, ja Laidoner osutus olevat võõrväe meelevallas, praktiliselt sõnaõiguseta. 20. juunil oli punavägi juba Tallinnas.

Pätsi süüdistajatelt küsin: kas nad oleksid saatnud oma ainukese poja sõdima saja vastasega? Vist ei, julgen arvata. Päts toimis samuti, päästes Eesti rahva hävingust.

Toonitan, abi oodata polnud kusagilt ja seepärast on K. Pätsi süüdistamine ebaeetiline.

B. UTTOPÄRT

Jaga |