Lockerbie: Lääs kasutas kohtumõistmisel räpaseid võtteid

Karistusest jõudis ta ära kanda kaheksa aastat. Tänavu 20. augustil vabastati peagi vähki surev al-Megrahi Šotimaa justiitsministri Kenny MacAskilli otsusel vanglast ja saadeti tagasi Liibüasse.

See vabastamisotsus põhjustas nende ameeriklaste pahameeletormi, kelle omaksed 1988. aasta detsembris hukkusid Londonist New Yorki teel olnud Pan Am 103 reisilennukis, mis plahvatas Šotimaal Lockerbie küla kohal. Selles terrorirünnakus hukkus 270 inimest.

Ameeriklastest hukkunute omaksed peavad al-Megrahit massimõrvariks, kes oleks igal juhul pidanud vanglas surema. Nende veendumus ei pruugi siiski tõele vastata. Nimelt hukkus Lockerbie kohal toimunud plahvatuse tagajärjel ka hulk Suurbritannia kodanikke, kuid peaaegu mitte ükski hukkunud brittide lähedastest ei arva, et al-Megrahi oleks üldse pidanud türmis istuma. „Mul ei ole kordagi tekkinud veendumust, et see mees oli pommiplahvatusega seotud," ütles hukkunud Suurbritannia kodanike omaste pressiesindaja Jim Swire.

Peamine kahtlusalune oli Iraan

Aastail 1988-1989 uskusid Lääne luureteenistused, et Pan Am 103  õhkimine oli kättemaks. USA sõjalaev Vincennes oli viis kuud enne Lockerbie katastroofi alla tulistanud Iraani reisilennuki, tappes kõik pardal olnud 290 inimest. Iraani territoriaalvetes ebaseaduslikult seilanud Vincennes tulistas reisilennuki alla eksikombel, pidades seda Iraani sõjalennukiks. USA toetas tol ajal varjatult Iraagi liidrit Saddam Husseini, kes sõdis Iraaniga.

Pan Am 103 õhkimisega seoses tulid välja mitmed versioonid, mis viitasid „Iraani kättemaksule". 1989. aastal leidis Saksamaa politsei sama tüüpi lõhkematerjali, mis tekitas plahvatuse reisilennukis, ühest Frankfurdi majast, mida oli kasutanud Palestiina Vabastamise Rahvarinde keskväejuhatus (Popular Front for the Liberation of Palestine - General Command; PFLP-GC), mille peakorter asus Süürias. Iraan ja Süüria olid omavahel aga tugevad liitlased.

1990. aastal tungisid Saddami juhitud Iraagi väed Kuveiti. USA vajas võimalikult paljude araabia riikide toetust, et Kuveidi vabastamine näeks välja rahvusvaheliste jõudude laiapõhjalise ühtse jõupingutusena. Seega oli Süüria toetus tol hetkel Ameerikale igati vajalik. Süüria  saatis oma sõdurid toetama liitlasvägesid, mispeale Süüria kustutati maailma ohtlikemate riikide nimekirjast ega saanud seejärel enam olla ka peamine kahtlusalune Pan Am 103 õhkimises. Ja kui süüdi ei olnud Süüria, siis loomulikult ei saanud seda olla ka Iraan.

Patuoinaks tehti Liibüa

Kuna Lockerbie lennukatastroofis hukkus ameeriklasi rohkem, kui seda oli juhtunud üheski varasemas terrorirünnakus enne 11. septembrit 2001, siis pidi keegi selle eest igal juhul vastutama. Parimaks võimalikuks kandidaadiks osutus Liibüa, kes oli varem toetanud mitmesuguseid terrorirünnakuid.

Peagi hakkasid ilmnema tõendid, mis viitasid al-Megrahile, kes tegutses 1988. aastal Liibüa araabia lennukompanii julgeolekutöötajana Maltal. Kohalik poepidaja tundis al-Megrahis ära mehe, kelle ostetud lasteriided olid väga sarnased nendega, mis leiti kohvrist, kuhu oli pandud Pan Am 103 plahvatanud pomm.

Tegemist oli äärmiselt väheusutava tõendiga. Kuid kuna Liibüa liider Muammar Gaddafi vajas tol ajal meeleheitlikult, et Lääs lõpetaks kaubandusembargo tema riigi vastu, oli ta nõus al-Megrahi andma süüdistajate kätte kohtupidamiseks. Gaddafi ega Liibüa ei võtnud kunagi omaks Pan Am 103 õhkimist.

Kohtuprotsess  al-Megrahi üle toimus 2001. aastal. Tema kolleeg lasti vabadusse, kuid al-Megrahi mõisteti 27 aastaks Šotimaa vanglasse (lennuk kukkus alla Šotimaal). Siiski hakkasid aja möödudes selle loo tegelikud üksikasjad välja kooruma.

Valesüüdistus ja äraostmised

Malta poepidaja Tony Gauci, kes nägi al-Megrahit oma poes lasteriideid ostvat, oli vahepeal üllatuslikult jõudnud kolida Austraaliasse. Tema käsutuses olid mitmed miljonid dollarid, mida jänkid olla talle andnud  tunnistuste andmise eest.

Süüdistus, justkui pommi taimer [ka: ajamõõtur] olnud pärit Šveitsi firmast Mebo, osutus valeks. Mebo omanik Edwin Bollieri väitis, et keeldus FBI poolt 1991. aastal pakutud 4 miljonist dollarist. FBI soovis, et ta tunnistaks kohtus, et Mebo müüs taimereid MST-13 Liibüale. Endine Bollieri alluv Ulrich Lumpert väitiski al-Megrahi kohtuprotsessil, et Mebo varustas Liibüat taimeritega, kuid 2007. aastal teatas, et see tunnistus oli vale.

Tänavu sai teatavaks, et pagasiterminal Londoni Heathrow' lennujaamas oli enne, kui Pan Am'i lennuk asus oma viimseks jäänud reisile, olnud 17 tundi rikkis. Politsei teadis seda asjaolu ka 12 aastat tagasi, kuid hoidis seda al-Megrahi kohtuistungil ajal saladuses. Teooria, et pommi sisaldanud kott sattus Pan Am 103 pardale Malta haruliinilt, muutus veelgi ebatõenäolisemaks.

Nende ebakorrapärasuste tõttu teatas Šotimaa sõltumatu kriminaalasjade läbivaatuskomisjon (Scottish Criminal Cases Review Commission, SCCRC) 2007. aastal, et kavatseb al-Megrahi kohtusaaga viia Edinburghis asuva apellatsioonikohtu kriminaalosakonda, sest al-Megrahi  võis kannatada eksliku kohtuotsuse tõttu.

SCCRC otsus põhjustas ärevust, sest al-Megrahiga seotud uue kohtuasja avamine paljastanuks ekslikud tõendid, mille põhjal al-Megrahi süüdi mõisteti. Londoni ja Washingtoni õnneks on al-Megrahi nüüd vähktõppe suremas. Talle pakuti uuest kohtuasjast loobumise eest vabadust. Al-Megrahi süüdimõistmisega seotud räpased üksikasjad jäävad USA õnneks avalikkuse eest seega varjatuks.

Kokkuvõttes - tegemist on armetu looga, mis vaevalt et on ainus sellelaadne. Ustavalt oma riiki teeninud ilmselt ilma süüta mehe tegi  Lääs süüdlaseks ning tema enda kodumaa andis ta Läänele süüdimõistmiseks välja. Nüüd saadeti selliselt koheldu kodumaale surema.

GWYNNE DYER, kolumnist (London)

Tõlkinud Indrek Veiserik

[fotoallkiri] SÜÜDLANE VÕI OHVER?  Lockerbie küla kohal väidetavalt reisilennuki õhkinud Abdelbaset Ali Mohmet al-Megrahi (pildil keskel) võis osutuda meheks, kes lavastati süüdi, sest õiget süüdlast USA-l karistada polnud võimalik. Fotol eskordivad Liibüa julgeolekutöötajad al-Megrahit 18. veebruaril 1992. Foto internetist

Jaga |