OMAVALITSUSFOORUM: Savisaar ütles: Lõpp omavalitsuste sandistamisele!

Savisaar tuletas meelde, kuidas Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ning Omavalitsusfoorumi esindajad viisid rahvusvaheliste institutsioonide resolutsioonidesse ja raportitesse teabe sellest, kuidas Eestis kiusatakse taga omavalitsusi ning kärbitakse nende finantsautonoomiat, misläbi rikutakse Euroopa Omavalitsushartat,. Üle pika aja ilmutas end ka Balti solidaarsus: kolme Balti riigi omavalitsuste esindajad kohtusid Rakveres, kus pandi seljad kokku oma õiguste kaitsmiseks Euroopa Liidu Regioonide Komitees.

Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress (CLRAE) algatas monitooringu ja nõudis Eesti valitsuselt omavalitsuste õiguste austamist.

Seitsmendal omavalitsusfoorumil

jõuti seisukohale, et CLRAE nõudmiste pakett Eesti valitsusele ei ole täidetud. CLRAE üheksast nõudmisest on täielikult täitmata seitse, ühes punktis (finantsautonoomia) on asi isegi järsult halvenenud. Täitmata on kõik nõudmised, mis seotud omavalitsustelt kärbitud tulude taastamisega, ning nõudmised kaasata omavalitsused neid otseselt puudutava poliitika kujundamisse.

Savisaar ei olnud nõus väitega, et Eestis ei toimu haldusreformi. „Tegelikult toimub küll, Eestis käib haldusreform täistuuridel. Ainult et valitsus ei nimeta seda õige nimega. Selle sisuks pole mitte ainult üldine valdade pankrotti viimine, vaid juba ka enamiku maakonnalinnade kirurgiline sandistamine. Gümnaasiumide arvu järsk vähendamine tekitab peataolekut terves riigis. Kümnete päästekomandode koondamine on seda ebakindlust veelgi süvendanud.

Riiklike muuseumide hävitamisel räägitakse ju mitte ainult Nigulistest, vaid ka maakonnamuuseumidest; ka see on tegelikult üks osa haldusreformist," sõnas Tallinna linnapea.

Savisaare sõnul on ilmselt suurem „lõikus" ees ka vallaraamatukogudel. „Rein Langi sõjaretk Barbara Cartlandi vastu on vast ainult suitsukate riikliku raamatuostu närbutamiseks.

Arstipunktid ja terved maakonnahaiglad on kadunud. Suurtes piirkondades pole perearste.

Postkontorite sulgemine ei ületa enam uudiskünnistki.

Avalike teenuste kaotamine maalt

on avanud eelkõige noorte silmad, ja tööealine rahvas koos oma lastega põgeneb üha kiiremini kahte Eesti suuremasse linna, ja siitkaudu edasi või ka otsejoones maalt välismaale, nentis Savisaar.

„Peale Tallinna veel ainult Tartu suudab oma elanikearvu säilitada, kõik teised keskused on juba möödunud 10 aasta perspektiivis languses ja see langus pigem süveneb. Selle kurva reformi tagajärjed on silmaga nähtavad ja tegelikult pöördumatud.

Alibi sellele poliitikale annavad aga ainetud vaidlused valdade suuruse ning liitmise üle.

Regionaalministril on sellises poliitilises tööjaotuses oma selge roll - tema asi ongi neid vaidlusi üleval hoida, seni kuni Aaviksoo ja Parts, Pevkur ja Pentus, Lang ja Michal maapiirkondades avalikud teenused viimseni likvideerivad. Praeguses valitsuses ainus, kes tegeliku halduse ümberkorraldamisega ei tegele, ongi regionaalminister Kiisler. Kõik portfelliga ministrid on aktiivselt ametis regionaalhalduse reaalse ja mastaapse ümberkorraldamisega.

Ja küll sellise arengu tulemusena muutuvad juba iseenesest ainetuks ka arutelud valdade poolt osutatavate teenuste ja nende standardite üle - pole inimest, pole omavalitsust, ja polegi probleemi.

Siis saabuks ka Siim-Valmar Kiisleri tähetund, et kuulutada: haldusreform on juba ära toimunud!

Aga see reform pole legitiimne. Sellise reformi läbiviimiseks pole rahvas võimulolevatele parteidele ja valitsusele mandaati andnud. See reform täielikult ignoreerib omavalitsusi. Ja mis peamine, sellist Eestit pole keegi soovinud.

Need ümberkorraldused, mida valitsusparteid nimetavad haldusreformiks, tuleb kiiremas korras depolitiseerida. Las omavalitsuste esindajad, mitte parteide tagatoad, otsustavad iseenda tuleviku üle.

Tallinn ei saa ega üritagi

siin hakata kedagi õpetama, kuigi oma huve teiste omavalitsuste seas me muidugi esindame.

Sest kui omavalitsused ise midagi ette ei võta, koondub kogu Eesti elu ainult pealinna ümber. Tartu võib samuti elama jääda, aga ta pole liiga suurele osale Lõuna-Eestist väljarändajatele enam siiski atraktiivne sihtkoht ega ka mitte vahepeatus. Rääkimata teistest piirkondadest. Hiljuti oli mul külas Pärnu linnapea, kes oli mures analoogiliste tendentside pärast - inimesed kolivad Pärnust välja. Pärnu alustas Tallinna eeskujul jõulist registreerimiskampaaniat, et inimesed linna tagasi tuleks. Minnakse aga otse Tallinna või välismaale.

Kui mõned aastad tagasi käis veel jutt nelja regionaalse halduskeskuse tugevdamisest, siis tegelik elu on alles jätnud vaid ühe - Tallinna.

Tallinn ei ole sugugi rõõmus,

nähes Eesti hääbumist. Arvestagem siiski, et Eesti rahvaarv on viimase 20 aastaga vähenenud ligi 300 000 inimese võrra ehk 20%. USA Luure Keskagentuuri andmeil on Eesti rahvaarv 1,28 miljonit, 1990. aastal oli meid 1,56 miljonit. Me saame ka Tallinnas väga hästi aru, et senise taandarengu jätkudes pole juba kümnekonna aasta pärast Eesti rahvast enam ka Tallinna jaoks."

Savisaar rõhutas neid põhimõtteid, millele halduslikud ümberkorraldused peaksid tuginema:

* Ümberkorralduste eesmärgiks peab olema omavalitsuste tugevdamine, neile riigi poolt edasi antava raha suurendamine (kriisieelse seisu taastamisest enam ei piisaks) ja iseseisva maksubaasi loomine ning finantsautonoomia tugevdamine.

* Omavalitsustele riigi poolt pandud kohustused peavad olema selgelt määratletud ja riigi poolt vastavalt rahastatud.

* Omavalitsustele peab olema sisuliselt tagatud õigus ja võimekus ka üleriigilisel tasandil osaleda neid puudutavate küsimuste otsustamises.

Savisaar tegi ettepaneku 2012. aasta veebruaris viia läbi Linnade Liidu, Maaomavalitsuste Liidu ja Omavalitsusfoorumi ühine üldkogu - Eesti Omavalitsuste Kongress. Selleks et kujundada oma seisukoht nende ümberkorralduste suhtes, mida valitsus püüab sildistada kui omavalitsusreformi.

„Kuni omavalitsuste esindusorganisatsioonid jõuavad tegelda vaid tulekahju kustutamisega, seni tegeleb valitsus tegeliku haldusreformiga, mille tulemuseks on Eesti omavalitsuste hääbumine. Kuni omavalitsusliidud ootavad regionaalministrilt kutset kõikvõimalikele konsultatsioonidele haldusreformi küsimustes, seni toimub tegelik haldusreform hoopis teistes ministeeriumites.

Omavalitsuste esindusorganisatsioonid peavad võtma initsiatiivi. Tallinn ja veel mõni linn jääks ka ilma selleta ellu, aga enamik Eesti omavalitsusi ilma kiire sekkumiseta praeguse valitsuse poliitika jätkumisel sisuliselt hävineb.

Tallinn Eesti suurima omavalitsusena

on valmis omavalitsusliite toetama nõu ja jõuga, sh uuringute ja omavalitsusküsimustega tegeleva mõttekoja rahastamisel (Reformierakonna ja IRL-i koalitsioonilepingus on punkt aidata „arendada ja finantseerida omavalitsuste arengu mõttekoda, kus kohtuvad teadlased, ametnikud, poliitikud ja omavalitsejad"). Paraku on see osa koalitsioonilepingust seniajani täitmata, ning mõlemad asjaosalised hoiavad selle koha pealt suu kinni."

Savisaar kutsus omavalitsusi üles kutsuma kokku Eesti Omavalitsuste Kongress ja näitama, et kohapeal on veel jõudu ning suudetakse enda ja oma rahva eest seista.

AKEN: Eestis käib haldusreform täistuuridel. Ainult et valitsus ei nimeta seda õige nimega. Selle sisuks pole mitte ainult üldine valdade pankrottiviimine, vaid juba ka enamiku maakonnalinnade kirurgiline sandistamine.

Jaga |