Presidenti valigu kõrgeima võimu kandja – rahvas

Heldur Unt,      10. mai 2006


Alanud presidendivalimise-kampaanias on erakonnad (välja arvatud Rahvaliit) avalikustanud oma kandidaadid. Erakonnad loodavad jõuda kokkuleppele ja suuta vastavalt põhiseadusele valida presidendi Riigikogus. Sellega loodavad nad ennast rehabiliteerida, sest Riigikogu ja selle moodustanud erakondade usaldusväärsus pole üldsuse silmis kõrge.

Nii kohalike omavalitsuste ja Riigikogu tasandil tegutsevad poliitikud kui ka riigiametnikud unustavad seejuures, et kõrgeimaks riigivõimu kandjaks Eestis on rahvas. Seda põhiseaduse sätet pole kellelgi õigust eirata. Poliitikud ja riigiametnikud aga ei saa ega tahagi aru saada, et nemad on valitud ja määratud rahvast teenima, mitte aga valitsema.

Põhiseadust tuleb parandada

Erakonnad on üldsusele kinnitanud, et sooviksid presidendi valimist otseselt rahva poolt. See oleks aus ja demokraatlik. Selleks oleks olnud vaja Riigikogus vastavad protseduurilised otsused vastu võtta. Selle jaoks oli ka piisavalt aega. Kuid seda ei suudetud ega tahetudki teha. Käes on järjekordsed presidendivalimised, kus rahval puudub otsustamisvõimalus.
Riigikokku valitud erakonnad pole muutnud põhiseadust, et rahvas saaks valida presidenti otse ja demokraatlikult, mitte aga põhiseaduse §79 sätestatud ebademokraatliku korra kohaselt.
Rääkides põhiseadusest kui kodanikevahelisest kokkuleppest, millega kehtestatakse reeglid ühiseks tulevikku suunatud tegutsemiseks, võime rahva ustavust põhiseaduslikule korrale vaadelda ka laiemalt – kui kohustust elada vastavuses oma riigi põhiseadusega, lubadust kanda põhiseadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, ning seejuures demokraatlikult võimaldada ka teistele isikutele nende õiguste ja kohustuste kandmist kooskõlas põhiseadusega.
Põhiseaduse §162 kohaselt on põhiseaduse esimest peatükki „Üldsätted" ja viieteistkümnendat peatükki "Põhiseaduse muutmine" võimalik muuta ainult rahvahääletusega. Rahval on õigus riigikogulastelt küsida: miks seda pole tehtud?

Mis loom on erakond?
Erakonnaseaduse §1 formuleerib erakonna mõiste: "Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses ettenähtud korras."
Siit ilmneb, et erakonda kuuluvate kodanike eesmärk ei peagi olema põhiseadusega kokku lepitud ja riigi kõigi kodanike ühiste eesmärkide saavutamine, vaid eelistatud on erakondlik grupihuvi. Lisaks nimetatud ebademokraatlikkusele maksavad valijad-maksumaksjad riigieelarvest kinni ka erakondade kulud. Tõelisest demokraatiast on selline lähenemine kaugel!
Olgugi et riigis peaks olema prioriteediks kõigi kodanike huvide eest seismine, lähtudes kodaniku poolt rahvahääletusel heakskiidetud lepingust – põhiseadusest, siis erakondade põhikirju analüüsides nähtub pigem, et peamiseks on erakonna või selle juhtkonna tõekspidamised ning võimulpüsimispüüdlused.

Kiireloomuliselt jõuaks veel nüüdki

Nõudkem võimuesindajatelt põhiseadusest tulenevalt rahva tahte austamist ja valigem president otsevalimise teel!
Selleks on veel võimalus, sest põhiseaduse §163 lg 3 kohaselt on võimalik muuta põhiseadust Riigikogu poolt ka kiiresti. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võetakse otsus vastu, kui Riigikogu suudab seda teha neljaviiendikulise häälteenamusega. Põhiseaduse muutmise seadus võetakse sel juhul vastu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.
Rahvateenrid, näidake üles poliitilist tahet ja andke rahvale kui kõrgeima võimu kandjale võimalus valida president otsevalimistel!


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)