Edgar Savisaarel on majanduse tervendamise programm

Eksport kui majanduse tasakaalustaja

Majandusliku tõusu perioodil tundub iga mõistlik seisukoht konservatiivse manitsusena, ent lugedes nüüd, 2008. aasta sügisel Savisaare mõtteid eluasemelaenude kasvust üle ohtliku piiri ning kinnisvaramulli võimalikust lõhkemisest, jääb üle tunnustada poliitikut, kes ei läinud kergemat teed, vaid osundas ohumärkidele juba detsembris 2006.

Autor räägib meile imelise eduloo teisenemisest langeva turu õudusteni. 2. mail 2008 Äripäevas avaldatud artiklis „Mis on majanduslanguse tegelik põhjus?“ tõdeb autor, et laenude kinnikeeramine rasketel hetkedel mõjub probleeme süvendavalt. See on see, mis mõjutab meid väljastpoolt meist sõltumatult ja süvendab kriisi. Juba mais 2008, olles hea mängutundjana toimuvast kümmekond käiku ees, kirjeldab Savisaar tänaste majandusuudiste teemasid.

„Majanduspoliitika“ toob esile sellised Eesti jaoks olulised teemad nagu tarbimis- ja innovatiivne laen, õiglane palgapoliitika kui majanduskasvu mootor ning saavutatud arengutaseme kinnistaja, eksport kui esmane majanduse tasakaalustaja. Neid teemasid arendab autor läbi mitmete oluliste artiklite, näidates võimalusi majanduse tasakaalustamiseks ja tervendamiseks. Samas juhitakse tähelepanu riigi tervikliku majanduspoliitika puudumisele ja sisetarbimise põhjendamatule kasvule, millega kaasneb defitsiit kaubavahetuses. Veel 11. jaanuaril 2008 kordas Savisaar, et ekspordi arendamisele tuleb pöörata senisest enam tähelepanu, leides nii majanduslikke kui ka poliitilisi hoobasid kodumaise tööstuse ekspordivõime parandamiseks.

Lasnamäe tööstuspargi innustav eeskuju

Mida enam süveneb majandusseisak, seda enam tuleb käsitleda valesid otsuseid teinud poliitikute vastutust tekkinud olukorra eest. Tänavu 3. juuni Postimehes ilmunud artiklis „Magav kass ootab juustu“ meenutatakse mitmete arvamusliidrite seisukohti, kes soovitavad küll juhti vahetada, küll gaasi anda, sest kolm „õlekõrt“ on otsas ja varsti süttib kiri „Mäng läbi!“. Autor tõdeb: „Mõistan peaministri kimbatust. Kõik variandid tunduvad praegu halvad. Teha korraga õiges suuruses negatiivne lisaeelarve tundub ebapopulaarne ja valus. [---] Paljud peavad oluliseks kokkuhoidu ja püksirihma pingutamist. Üsna üksmeelselt soovitakse juhi vahetust. Mina omaltpoolt lisaksin soovituse kaaluda ka mõõdukat roolikeeramist.“ Ning taas jõuab autor välja majanduse põhitõdedeni, mille eiramine toob kaasa sama pöördumatuid tagajärgi kui füüsikaseadustest üleastumine maanteel. Meie majanduse nõrkuseks on ebapiisav eksport. Positiivse näitena toob autor välja Lasnamäe tööstuspargi praktika, kus mitmedki ettevõtted on suutnud laiendada ekspordikõlbuliku toodangu väljalaset.

Viimasel ajal on hakatud üha rohkem võrdlema riigi majanduslikku allakäiku ning Tallinna oskust ka halbadel aegadel püsida positiivse lisaeelarve graafikus. Faktid räägivad enda eest, ning ka need, kes Keskerakonna ja Savisaare poliitilisi vaateid ei jaga, peavad tunnistama, et majanduslikud tagasilöögid näivad pealinnas pehmenevat. Kindlasti on selle põhjuseks linnapea oskus majandusmaastikul orienteeruda ning vastuvõetavaid otsuseid analüüsida. Oma arusaama majanduse tõukemehhanismidest ning teedest stabiilsema majandusruumi suunas on Edgar Savisaar kirjeldanud viimastel aastatel ilmunud ja meedias avaldatud artiklites. Hea, et nüüdsest on need mõttetihedad tekstid kogutud ühiste kaante vahele.

„Majanduspoliitika“ liidab ladusas keeles ja mõistetava ülesehitusega artikleid. Just seepärast julgen seda raamatut soovitada nii majandustegelastele kui ka lihtsalt Eesti tuleviku pärast südant valutavatele inimestele.

„Majanduspoliitika“ annab vastuseid, ning praegusel raskel ajal mõjub iga positiivne programm nagu sõõm puhast õhku. Aga positiivne programm Eesti majanduse tervendamiseks on Savisaarel olemas. Sellest tema artiklid selles kogumikus jutustavadki.

TAAVI AAS, Tallinna abilinnapea

Jaga |