Meedia varjas Reformi korruptante

H. H. Luik on alati rõhutanud, kui suur demokraat ja uue Eesti vaba ajakirjanduse rajaja ta on. Viimases Eesti Ekspressis on lugu staažikast reformierakondlasest Mati Elistest, kes kogus Tallinnas Pirital äsjastel valimistel 229 häält ja on aastaid olnud pealinna volikogu liige.

Ekspress

nimetab Elistet "Reformierakonna Parbuseks". Parbus on Tallinna linnavalitsuse suht tähelepandamatu ametnik, kes on saanud süüdistuse kinkekaardi võtmises mõnekümne tuhande krooni  ulatuses.

Äripäevast oleme lugenud nüüd järjejutte Ansipi sõprade poolt "musta raha" võtmisest valimiskassasse või endale.

On tähelepanuväärne,

et praktiliselt ükski muu ajaleht peale Äripäeva (mida Delfi refereeris) aina suuremaks paisuvat ja Riigikokku jõudnud skandaali (üks peategelane Jaanus Rahumägi on pealegi KAPO-t valvava parlamendikomisjoni eesotsas) ei kommenteeri ega kajasta.

Ka rahvustelevisioon  ETV, kes peaks esindama avalikku huvi, vaikib kangekaelselt. Kui KAPO valvur korrumpeerub - kas pole see avalik huvi?

Parbus oli iga päev hambus! Mutli on pidevalt hambus!

Kuid reformierakondlasi ümbritseb vaikimise müür. Reformierakonda kaitseb ka ETV, sest  selle "peremees" on Reformierakonna endine minister Margus Allikmaa.

Kuigi Mati Elistet

paljastav artikkel ilmus Ekspressis, selle eest ei saa Luike kiita. Eliste juhtumit poleks lihtsalt saanud kauem varjata, sest oli juba ammu küps.

Luik ennetas Kesknädalat. Skandaalide avaldamine tõstab ju lehe loetavust, seda teab Kesknädal omast käest.

Ekspressis avaldatud dokumendid kinnitavad, et skandaal oli avalikkuseküps juba septembris. See kõik oli Luige ajakirjanikele teada. Aga lugu ilmus jälle (!) NÄDAL PEALE VALIMISI.

Teame,

kui kolisevat kella löödi keskerakondlase Parbuse ümber. N-ö vabad ajakirjanikud asutasid isegi Parbuse preemia või rändauhinna, et luua "keskerakondliku korruptsiooni sümbol".

Seekord pole küsimus mitte ainult tsensuuris, mida suureettevõtja Luik oma lehes  lemmikpartei heaks sisse on seadnud, vaid jälle (!)  valimiste tulemuse teadlikus MÕJUTAMISES.

Elistel lasti

Reformierakonnale Eesti demokraatliku meedia abil koguda arvatava korruptandi isikus 229 häält. Arvestades kuriteofakti kaalu, ei pea olema väga nutikas, et näha - Ansipi partei säästis Rahumäe, Antropovi, Ojulandi ja Eliste ilmse korruptsiooni varjamisega tuhandeid hääli! Selline varjamine, faktidega manipuleerimine jmt on eriti skandaalne, sest  meedia on Keskerakonnast tahtnud aastaid just "aususe nimel" iga hinna eest teha korruptsioonisümbolit.

Korruptsiooni

mõju poliitikale on meil siin ikka ajuti teemaks tõusnud. Kuid - kas ja kuidas on Eesti ajakirjandus (ka Äripäeva ja Ekspressi käitumist hinnates)  korrumpeerunud? Kuidas on mõjutatud valimiste tulemusi?

Kesknädal

on veendunud, et Eesti meedia on väga tugevalt korrumpeerunud. Kas just nii hullusti nagu Berlusconi Itaalias, kuid et võimuparteid kontrollivad absoluutset meediaenamust, sh Rahvusringhäälingut, pole kindlasti hea ei demokraatiale ega riigi püsimisvõimele.

Liiga tugevalt on väljaanded kaldu nn valgete parteide poole - nende mustade tegude vaikivaks õigustamiseks, mis lõpptulemusena määrab riigis poliitikute edu valimistel.

Kui

asjasse oleksid segatud Savisaare inimesed, siis oleks tema partei hävitatud. Nüüd aga Reformi sulid kogusid tuhandeid petuhääli, ja tegid seda läbipaistvuse eest seisva "erapooletu" meedia vandenõu toel. Eliste ei saanud ju mitte ainult 100 000 krooni, vaid ka koha Tallinna linnavolikogus.

Seekord

neil ei õnnestunud varastada valimisvõitu, nagu võis juhtuda Riigikogu valimiste ajal. Kuid Eesti meedia vandenõu, ühte erakonda laimates ja teiste jultunud korruptsiooni õigustades, ohustab selgelt demokraatiat. Vandenõu nüüd juba üha raskemini varjatav ainueesmärk on kindlustada oma „lemmikparteide" võim. Valimistulemuste legitiimsus on  küsitav aga igal juhul - kui suur oleks olnud Keskerakonna praegugi mäekõrgune võit ausas kampaanias? Ja Riigikogu valimistel?

KESKNÄDAL

Jaga |