Saksamaal puudub alternatiiv suurele koalitsioonile

Esmapilgul näib Saksamaa poliitiline maastik olevat muutuste keerises, kuid väiksemate erakondade tõus ja langus on tegelikult kindlustanud kahe suure domineerimist ja koostööd, jätmata neile võimalusi alternatiivsete koalitsioonide moodustamiseks. Kristlike demokraatide käed on sidunud sotsidega liberaalide langus ja erakonna Alternatiiv Saksamaale (Alternative für Deutschland, AfD) esiletõus.

Liberaalide langus, AfD tõus

2013. aastal langesid koos kristlike demokraatidega valitsenud vabad demokraadid ehk liberaalid parlamendist välja. See oli esimene kord pärast Teist maailmasõda, mil nad seal esindamata jäid. Alles 2009. aastal tegi Vaba Demokraatlik Partei kogu oma ajaloo parima tulemuse, kogudes 14,6% häältest, kuid 2013. aastal saadud 4,8% jättis nad valimiskünnise alla.

Liberaalide arvelt tõusid siis ühest küljest äsjaloodud erakond „Alternatiiv Saksamaale”, mis sündis vastuseisust valitsuse poolt euroala võlakriisi lahendamiseks kasutatud ümberjagamispoliitikale; teisest küljest Saksamaa Piraadipartei, mis võitles eelkõige infovabaduse eest.

Mõlemad said küll arvestataval hulgal hääli, aga ei küündinud samuti künnise ületamiseni.

Hävitava lüüasaamise järel liberaalide juhiks valitud Christian Lindner on andnud erakonnale värskema näo, ja nüüd näitavad küsitlused, et see võib taas parlamenti pääseda, kuid taastumine on olnud siiski väga tagasihoidlik. 2013. aasta valimiste eel toetas liberaale küsitluste kohaselt 5–6%, praegu toetab 6–7% sakslastest. On praktiliselt välistatud, et kristlikud demokraadid nüüd koos nendega parlamendis enamuse kokku saavad.

„Piraadid“ on vahepeal peamiselt sisemiste lahkhelide tõttu peaaegu täiesti kokku varisenud. „Alternatiiv Saksamaale“ on sellistele lahkhelidele vaatamata Saksamaa poliitilisel maastikul kanda kinnitanud, kuid oluliselt muutunud. Kui alguses nimetati seda „professorite parteiks”, sest erakonna asutasid Saksamaa europoliitikat kritiseerinud majandusteadlased, siis tänaseks on AfD sisemises võimuvõitluses alla jäänud professorid erakonnast lahkunud.

Eurokriisi hakkas varjutama põgenikekriis, mille mõjul haarasid AfD üle kontrolli tänavapopulistid, kes kõlbavadki ainult meeleavaldustele kõnesid pidama ja opositsiooni teravaid avaldusi tegema. Liidupäeva valimistel võib „Alternatiiv Saksamaale“ võtta sügisel küll oma 10% häältest, aga kuna seal ei ole enam eriti selliseid inimesi, kes oleksid võimelised kandma valitsusvastutust, siis ei ole nendega võimalik moodustada nüüd ühtegi koalitsiooni. Nii jääbki kristlikele demokraatidele üle ainult suur koalitsioon sotsidega.

Võitlus kantsleritooli pärast

Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei peasekretär Katarina Barley on juba avalikult tunnistanud, et mitte keegi sellest erakonnast ei soovi suure koalitsiooni jätkamist. Euroopa Parlamendi eelmine president Martin Schulz nimetati nüüd sotside kandidaadiks Saksamaa liidukantsleri ametikohale suuresti just seetõttu, et ta ei olnud seotud senise koalitsiooniga ja et tema juhtimisel saavad sotsid esitleda ennast valimistel muutustetoojana. Tõenäosus puna-puna-rohelise koalitsiooni sünniks on siiski väike.

Läinud pühapäeval toimunud Saarimaa maapäeva valimised näitasid, et Saksamaa poliitilisel maastikul on täna juhtivaks jõuks jätkuvalt kristlikud demokraadid. Sealgi valitses suur koalitsioon, millele vasakpoolsed kadu lubasid, kuid tulemuste selgudes ilmnes, et see peab ikkagi edasi kestma. Just lubadus suure koalitsiooni kukutamiseks andis kristlikele demokraatidele parema häältesaagi, kui küsitlused ennustasid, sest enamik valijatest soovis selle jätkamist.

Saarimaa 51-kohalisest maapäevast langesid nüüd välja nii sinna eelmine kord neli kohta saanud „piraadid“ kui ka kaks kohta saanud rohelised, kolme kohaga tuli sisse „Alternatiiv Saksamaale“. Liberaalide tulemus küll paranes, kuid jäi sellegipoolest taas valimiskünnise alla. Eelmise korraga võrreldes kaotasid seal hääli nii sotsid kui ka Vasakpartei, mis said nüüd vastavalt 17 ning 7 kohta, ülejäänud 24 läksid kristlikele demokraatidele. Eelmine kord sai Merkeli partei seal viis kohta vähem.

Matemaatiliselt on Saarimaal nüüd seega võimalik isegi selline koalitsioon, kust kristlikud demokraadid välja jäetakse, kuid see läheks vastuollu valijate tahtega ega oleks poliitiliselt teostatav. Küsitlused kinnitasid, et enamike valijate arvates peaks jätkama Saarimaa peaministrina nüüd kohalike kristlike demokraatide juht Annegret Kramp-Karrenbauer. Ja nii ka läheb.

Liidumaades toimuvad valimised kujutavad endast omamoodi soojendust Liidupäeva valimisteks, toovad välja üldisi trende. Sel aastal tulevad need veel mais Schleswig-Holsteinis ja Nordrhein-Westfalenis. Jõujooned ei ole kõikjal samad, koalitsioonid erinevad ning tulemusi mõjutavad kahtlemata ka kohalikud asjaolud, aga üldjoontes peaks need juba näitama seda suunda, kuhu üks või teine erakond liigub, kas üles või alla.

ANDRES LAIAPEA,

välispoliitikavaatleja

[fotoallkiri]

TAHAB KANTSLERITOOLI: Euroopa Parlamendi eelmine president Martin Schulz (pildil) nimetati sotside kandidaadiks Saksamaa liidukantsleri ametikohale suuresti just seetõttu, et ta ei olnud seotud senise koalitsiooniga ja et tema juhtimisel saavad sotsid esitleda ennast valimistel muutustetoojana. Foto youtube.

Jaga |