![]() Vana hea Euroopa elab terrorihirmusINDREK VEISERIK, 13. jaanuar 2016Pärast pingelist Keskerakonna kongressi sõitsid Riigikogu Keskfraktsiooni liikmed möödunud aasta detsembris Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi kutsel Brüsselisse. Lendasin koos fraktsiooniga Euroopa Liidu pealinna, et anda visiidist ülevaade.
Kuid poliitikute tavategemistest enam paelus mind seekord Brüsseli muutunud õhustik. 13. novembril oli Pariisis toime pandud terrorirünnak, mis eurooplased, sh belglased, ärevusse ajas, sest terroristidelt kardeti uusi aadrilaskmisi. See muutis pealinnas viibimise, pehmelt öeldes, ebameeldivaks. „Kuhu nüüd olen sattunud?“ küsisin endalt varem üsna turvalise linna tänavail jalutades, taustaks närviliselt huilgavad sireenid ja relvastatud kolme-neljamehelised sõdurite grupid, kes inimesi kahtlustaval pilgul jälgisid. Kümmekond aastat tagasi olen mõnda aega Inglismaal elanud, seepärast tean, mida räägin. Vana head Euroopat ei ole enam. Hirm ja paanika on selle ära kaotanud. Seal aga, kus valitseb hirm, pole enam kodusust. Eesti näis sel hetkel võrratult kauni ja turvalise paigana...
Euroopa väärikas ajalugu Vana head Euroopat sisuliselt selle südames enam pole palju alles. Sedasama Euroopat, millele Frangi riigi majordoomus Karl Martell (hüüdnimega „Haamer“) ja paavst Gregorius III panid aluse 732. aastal, kui araablaste suurpealetung Euroopale puruks löödi. Vaprad eurooplased ja geniaalne väejuht Martell päästsid tol ajal Euroopa traditsioonid ja kristliku kultuuri. On kurb, et tänapäeva kirik ja paavst Franciscus suure ligimesearmastuse ja humaansuse kõrval ei ole kuigi hästi võimelised märkama Euroopat ähvardavaid ohte. Olen igati nõus, et tõelisi sõjapõgenikke tuleb aidata. Kuid tuleb ikka teha vahet, kes on tõeline abivajaja ja kes mitte. Praegu ju võetakse avasüli vastu kõiki. Muide, kaht paavsti seob see, et Franciscus on esimene mitte-eurooplasest paavst (argentiinlane) pärast Gregorius III-t (süürlane). 1272 aastat läks aega, enne kui taas sai paavstiks mitte-eurooplane. Ühe mitte-eurooplasest paavsti ajal päästeti Euroopa, teise valitsemisperioodil kipub see eurooplaste kontrolli alt ära, moslemlike terroristide kätte libisema. Pagulastest rääkides jagunevad eurooplased tavaliselt kahte leeri – ühed peavad neid sõjapõgenikeks, teised majanduspagulasteks. Märksa vähem on kõneldud, et paljud Euroopasse tulevatest täisjõus meestest võivad olla tegelikult ISIS-e võitlejad. Neid toetab nüüd Euroopa maksumaksja ja ilmselt on neil meestel ka kodumaal avatud arveldusarve, kuhu laekuvad „töötasud“ ISIS-elt. Seega olen veendunud, et need Euroopa poole liikuvad luksuskelli kandvad ja edevaid nutitelefone kasutavad tursked noored mehed pole mingid sõja- ega majanduspõgenikud, vaid ISIS-e sõdalased, kes saadetakse Euroopasse „tiksuma“ ja oma õiget tegutsemisaega ootama. Rahvusvahelise meedia kaadritelt võib ju näha, et enamik tulijatest on jõuline meesmassiiv.
Merkel sarnaneb üha enam Chamberlainiga Saksa liidukantsler Angela Merkel sarnaneb üha enam kunagise Briti peaministri Neville Chamberlainiga, kes lootis Adolf Hitleriga leppeid sõlmides rahu Euroopasse alles jätta. Tegelikult ei tea me keegi, kui palju on Merkel Saksamaale vaenulike jõudude esindajaid sisse lasknud. See arv võib olla hirmuäratavalt suur. Merkel näeb aga kõigis pagulastes endiselt vaid üksnes head. Euroopa liidrid ei adu ohte, mis peagi reaalsuseks võivad saada. Nii nagu bolševikud valmistasid pikalt ette revolutsiooni Venemaal ja tsaari kukutamist, valmistab ISIS ette islamirevolutsiooni Euroopas. Kui poliitikud kiiresti ei hakka kindlaks tegema ja neutraliseerima põgenikega koos saabuvaid ISIS-lasi, võib see revolutsioon alguse saada juba 5–6 aasta pärast Prantsusmaalt, Rootsist või kust iganes. Mis see terrorirünnak Pariisis ja naiste seksuaalne ahistamine Saksamaal aastavahetusel ikka muud oli kui jõudude testimine. Euroopal on viimane aeg tõelised ohud endale selgeks teha ja tegutsema asuda. Peaaegu kõigi sissetulijate kergekäeline vastuvõtmine on eurooplased muutnud täiesti kaitsetuks. ********************************************************************** Keskpoliitikud kohtusid Ansipi ja Moroza-Rasmusseniga Keskfraktsiooni liikmed külastasid möödunud aasta detsembris visiidil Brüsselisse ekspeaministrit ja Euroopa Komisjonidigitaalse ühisturu eest vastutavat asepresidenti Andrus Ansipit. Samuti käidi kohtumas ALDE peasekretäri Jacob Moroza-Rasmusseniga. Euroopa Parlamendis tutvustas Yana Toom oma pooleliolevaid tegemisi. Küsimusi esitati väga erinevaid. Näiteks, miks EL-ilt saadavad põllumajandustoetused on eestlastel, võrreldes nn vanade Euroopa riikidega, endiselt tunduvalt väiksemad. Toom lubas end maaeluteemaga rohkem kurssi viia ning omalt poolt kaasa aidata, et seni ebaõiglane kord muutuks. Muret tunti ka Narva taksojuhtide pärast, kes karmide keelenõuete tõttu võivad kaotada töö jmt. Yana Toomi hinnangul peaks Keskerakond maailmavaate põhjal kuuluma Euroopa Parlamendis liberaaldemokraatliku ALDE fraktsiooni asemel sotside hulka. Aga kuna Keskerakonnal on pikad traditsioonid ja head suhted ALDE-s, siis tegutsetaksegi seal jätkuvalt koos Reformierakonnaga. [fotoallkirjad] SÕDURID JÕULUTURUL. Varem üsna rahulik ja turvaline Brüssel on asendunud närviliselt huilgavate sireenide ja relvastatud kolme-neljameheliste sõdurigruppidega, kes tänaval liikuvaid inimesi kahtlustaval pilgul jälgivad.Foto Indrek Veiserik. RASKETEHNIKA: Brüsseli tänavatel võis märgata uhkeid sõjamasinaid, mis toodi seekord välja mitte rahvale näitamiseks, vaid reaalseid rünnakuid ära hoidma.
INDREK VEISERIK Tekst ja fotod Viimati muudetud: 13.01.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |