Tule ja mõõgaga laotatud demokraatia

Kui lugeda üles soodustused, mis Liibüas rahvale tagatud, jääb üle üksnes unistada sellisest riigist: „Iga pere saab diktaatori korraldusel aastas 1000 dollarit dotatsiooni. Iga lapse sünni puhul kantakse pere arvele 7000 dollarit. Paljulapseliste perede jaoks on avatud kauplused, kus toiduaineid saab sümboolsete hindadega. Abiellunutele kingitakse 64000 dollarit korteri hankimiseks. Haridus ja meditsiiniline teenindamine on tasuta. Maksud on sümboolsed, Välismaale saab minna õppima riigi kulul. Korteri eest üüri maksmine on tundmatu tegevus. 50% auto ostmise kuludest kompenseerib riik ja bensiiniliiter maksab 10 eurosenti."

NATO ja muu läänemaailma poliitiline ja sõjaline terror (mida nimetatakse demokraatia levitamiseks) on osutanud Liibüa rahvale karuteene. Rahumeelsed elanikud kaitsesid oma kehaga strateegilisi objekte ja Gaddafi residentsi, aga „demokraatliku" pommirahe vastu ei saa. Mis on saanud või saab Gaddafist? Mis ootab rahvast purukspommitatud linnades? Rõõmustamine selle üle, et demokraatiat on kohale toodud? Mis aga sellega peale hakata?

Ma pole kuulnud meie poliitikute ega ka rahva hukkamõistvaid hinnanguid NATO riikide tegevusele „demokraatia laialilaotamisel". Saatkondade ette ei lähe keegi protesti avaldama.

E. A., Kesknädala lugeja Tallinna lähistelt

Jaga |