Ando Leps: Interpol otsib Krossi kõige karmima, Punase teadaande alusel

Eerik-Niiles Krossi juhtum asub Lepsi sõnul Interpoli peasekretariaadi kõige tähtsama, kolmanda direktoraadi järelevalve all. Kolmas direktoraat aitab koguda infot niisuguste raskete ja keeruliste kuritegude kohta, nagu rahanduses aset leidvad kelmused, rahapesu, arvutikuriteod, inimkaubandus, terrorism, keelatud relvaäri, organiseeritud kuritegevus, narkootikumidega äritsemine jne. „Piraatluse korraldamine, millega Krossi seostatakse, asub kusagil seal terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vahepeal," märgib Leps.

Järgmine valitsus annab Krossi välja?

Õigusteaduste doktori sõnul on Interpolil teadaandmiste ehk notifikatsioonide tüüpe kokku seitse. Kõige tähtsam ja ühtlasi kõige karmim on neist üksikisiku kohta käiv Punane teadaanne (Red Notice), mis on tagaotsitava isiku väljaandmise aluseks, tema arreteerimiseks või ajutiseks kinnipidamiseks. Teadaolevalt on Kross Interpoli poolt tagaotsitavaks kuulutatud Venemaa nõudel just kõige karmima, s.t Punase teadaande alusel - piraatluse organiseerimises.

„Punase teadaande juriidiliseks aluseks on tagaotsitava isiku kohta käiv order tema arreteerimiseks või asjakohane kohtuotsus. Krossi puhul siis Interpoli liikmesriigi Venemaa poolt välja antud order. Paljud Interpoli liikmesriigid käsitlevad Punast teadaannet kui väga kaalukat alust tagaotsitava ajutiseks kinnipidamiseks. Sellele viitavad otseselt ka Euroopa tagaotsitavate väljaandmise konventsioon ja ÜRO tagaotsitavate väljaandmise tüüpleping," tunnistab Leps.

Piraatluse organiseerimine kuriteokahtlusena tema sõnul tõenäoliselt ei aegu. Leps peab tõenäoliseks, et isegi kui Krossi ei anna välja praegune Eesti valitsus, siis võib välja anda järgmine.

Lepsi sõnul Interpoli nõukogu koosseis, kes muu hulgas ühe või teise isiku tagaotsimise põhjendatuse üle otsustab, on väga demokraatlikult valitud ja oma otsustes täiesti objektiivne. „Seega nõustun Ansipiga, kes peab Interpoli poolt Krossi tagaotsitavaks kuulutamist piraatluse organiseerimises põhjendatuks," märkis Leps intervjuus Pealinnale.

Naabrite rikutud suhted

Lepsi väitel külvab Krossi juhtum umbusku Eesti-Venemaa suhetesse. „Vene poolelt on tegemist põhimõttelise küsimusega, sest nemad on Interpolile oma tõendid koos Krossi tagaotsimise palvega esitanud, ja Interpol on esitatud tõendid tagaotsimiseks ja vahistamiseks piisavaks hinnanud. Ja Eesti poolel jääb lihtsalt üle loota, et Vene kolleegid on üle soovist n-ö tagasi teha, ehk keelduda abist mõnel formaalsel ettekäändel siis, kui meil seda kõige rohkem vaja oleks," möönab Leps.

Tema sõnul ei lisa kahe riigi politseikoostöösse usaldust ka Krossi parteikaaslaste, ministrite Reinsalu ja Vaheri avalikult väljendatud suhtumine, et üldse on Interpol üks „lahja kontor".

„Reinsalu võttis Krossi isegi kaitseministeeriumisse poliitilise nõunikuna tööle ja taotles talle diplomaatilist passi. No hästi, semud tahtsid Krossi kaitsta ja viitasid Venemaaga väljaandmislepingu puudumisele, kuigi varem on paljusid kahtlusaluseid välja antud. Aga selle nõunikuna tööle vormistamisega keerasid nad küll vindi lõplikult üle, sest natukenegi erapooletust võinuks siin siiski ära kuluda. Võite ise arvata, mida sellest arvatakse mitte ainult Venemaal, vaid Interpoli ringkondades laiemalt," tunnistab Leps.

Tema sõnul tekib paratamatult küsimus, kas Krossil pole IRL-i mõnede juhtfiguuride suhtes seoses Arctic Sea juhtumiga tugevat komprat, et neid nõnda enda kaitsele mobiliseerida.

Jurist Ando Leps: ministrid Vaher ja Reinsalu toetavad riiklikul tasemel terrorismi

Pealinnale antud intervjuu järel tekkinud suure lugejate huvi tõttu vastas Ando Leps teema kokkuvõtteks kolmele Kesknädala küsimusele:

Kui peaminister Ansip ütleb, et Interpol on kuulutanud Krossi õigustatult üleilmselt tagaotsitavaks, miks siis ta ei anna Krossi Venemaale välja?

On täiesti selge, et ministrid Vaher ja Reinsalu ning peaminister Ansip toetavad riiklikul tasemel terrorismi, kuna piraatluse organiseerimine kuulub teatavasti terrorismi kui kuriteo alla. Siit võib järelduda tõsiasi, et väike Eesti riik on kallutatud terrorismi tasemele riikliku nähtusena, kus siseminister Vaher ja kaitseminister Reinsalu riiklikul tasemel mahitavad terrorismi ning nendega on solidaarne peaminister Ansip. Sest veoste (nii maal ja merel kui ka õhus) ründamine kuulub terrorismi valdkonda.

Kuna Kross on kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, siis on see ülimalt avalik huvi nii üleilmses ulatuses kui ka Eestis. Miks prokuratuur ja keskkriminaalpolitsei ei avalikusta uurimistulemusi, mida on tehtud ja mida teada saadud?

On tõsi, et suurt avalikku huvi pakkuvates kuritegudes, aga kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamine on raske terrorismi valdkonda kuuluv kuritegu, peaks prokuratuur avalikustama, mida on selles asjas tehtud ja tegemisel. Ja seepärast tahaks teada, kas selles kriminaalasjas süüdistatav Dmitri Savins ütles ülestunnistuses, et kaaperdamise tellis Kross ja kaaperdamise korraldamises osalesid Saksamaa ettevõtja Sergei Demtšenko ja Eestis elav Iisraeli kodanik Aleksei Kertsbur (Äripäev, 11.06.2010).

Kertsburi pole Venemaal kohtu alla antud, sest teda pole kätte saadud. Nüüd on küsimus, kas Eesti võimud otsivad Kertsburi taga, nagu Vene võimud, või on ta juba oma tunnistused andnud?

Miks president Ilves armastab igasugustes väikestes küsimustes sõna võtta, kuid Eestile nii olulises küsimuses vaikib?

Järelikult riigipea on vaikivalt nõus Eesti riigi poolt terrorismi viljelemisega.

Refereeris ja küsis Indrek Veiserik

Mis on Interpol?

Interpol, inglise keeles International Criminal Police Organization, lühend ICPO, on rahvusvaheline kriminaalpolitsei organisatsioon, mis aitab koostöös 190 riigi politseiga tabada rahvusvaheliselt tagaotsitavaid isikuid.

Interpol asutati 1923. aastal International Criminal Police Commission´i (ICPC) nime all. Oma praeguse nime sai organisatsioon 1956. aastal. Interpoli peakorter asub Prantsusmaal Lyonis.

See on liikmete arvult teine rahvusvaheline organisatsioon ÜRO järel. Interpol ise ei uuri kuritegusid ega esita süüdistusi, vaid on n-ö sillaks liikmesriikide vahel, kogudes liikmesriike huvitavat informatsiooni ja muu hulgas korraldades rahvusvahelist tagaotsimist.

Üksuseks, mis omab õigust teatada, et mõni konkreetne isik on kuulutatud tagaotsitavaks, on Interpoli arhiivide sisekontrolli järelevalve nõukogu. See koosneb viiest liikmest, kellest üks valitakse Interpoli, teine Prantsusmaa valitsuse, kolmas sellesama järelevalvenõukogu esimehe ja kahe eelneva esimehe poolt. Neljas liige valitakse Interpoli täidesaatva komitee poolt ja viienda liikme ehk eksperdi andmetöötluse alal määrab nõukogu esimees.

[fotoallkiri]

KAHE TULE VAHEL: Peaminister Ansipi sõnul on Interpolil alust Krossi tagaotsitavaks kuulutada. See tähendab, et Ansip ilmselt sooviks Krossi Interpolile välja anda, kui see vaid ei tähendaks talle praeguse valitsuskoalitsiooni ja peaministrikarjääri lõppu. Foto: Eucom.mil

Jaga |