Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

„… ja maa peal rahu, inimestest hea meel!“ (Lk 2:14)

JÜRI PALLO,      21. detsember 2016

Pühal Jõuluõhtul heidame koos Taevaisaga üleva pilgu Eestimaale. Kaunilt helendavad valgustulukesed kodu- ja kirikuakendes, surnuaedades. Ühes Taevaisaga seiskame hetkeks aja, inimesed peatuvad. Nüüd märkame igaüht, mõistame teist inimest ning tema elu.

 

 

 

Jõulude rõõmusõnum sündivast Õnnistegijast Jeesusest Kristusest tuletabki meile meelde, et Jumal kutsub oma armastuse osadusse kõiki inimesi: terveid ja haigeid, rikkaid ja vaeseid, koduomanikke ja kodutuid, noori ja vanu, õnnelikke ja õnnetuid. Vaid Jumala rahu on tarvis. Jumala rahu kuulutab ingel karjastele meie loo pealkirjas. Rahu kodus, rahu riigis, rahu inimeste vahel, rahu riikide vahel, rahu erakonnas.

 

Jumala ja inimeste vahelise rahulepingu märgiks sündis Jeesus Kristus. Jumal on oma rahulepingust alati kinni pidanud. Jeesus õpetab armastama teist inimest, sest teine inimene on sinuga samaväärne. Teisest inimesest peab hoolima ka siis, kui ta kannatab nälga, on haige ja vangis. Tuntud Piibli loos kõneleb Jeesus saabuvast kohtupäevast. Jeesus ütleb, et tal oli nälg ja inimesed andsid talle süüa. Jeesusel oli janu ja inimesed jootsid teda. Jeesus oli alasti, inimesed katsid teda. Jeesus viibis vangis, oli haige, inimesed tulid teda vaatama. Kui Jeesuselt küsiti, et millal me nägime teda niimoodi olevat, vastas Jeesus: „Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.“ (Mt 25:40)

 

Tähtis on inimest näha. Kui sa näed inimest, näed sa ka Jumalat. Märkamatult, hea lugeja, jõudsimegi poliitika juurde. Teise inimese nägemise ja aitamise lugu on jõudnud ajaloolisel 2016. aastal lõpuks Keskerakonna, IRL-i ja Sotsiaaldemokraatide ühise töö tulemusel koalitsioonilepingu kaante vahele. Hoiame seda lepingut. Nimetagem seda Eesti ühiskondlikuks rahulepinguks, mille mõju ulatub meie kodumaalt kaugemalegi.

 

Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas on seadnud valitsuse üheks prioriteediks rahvastiku juurdekasvu. Jüri Ratas ei kutsu kodumaale tagasi mitte ainult talente. Jüri Ratas kutsub tagasi kõiki. Saan aru, et ka neid, kes ei ole leidnud võõrsilt otsitud õnne ning kes Pühal Jõuluõhtul hinges ohkavad Eestimaale mõeldes. „Me latse nagu essind linnu, kõik ilmalaanen laiali,“ ütleb laulusalm. Tõsi, kodumaale jõuavad tagasi neist mõnedki. Saavad tulla need, kellel on rahalised ning sotsiaalsed võimalused. Kahjuks USA-s, Kanadas, Austraalias leidub unustatud rahvuskaaslasi, kes tänasel tunnil peavad kannatama puuduses, vaesuses. Neil pole võimalik reisida. Keskerakond ootab koju tagasi kõiki.

 

Näen, et Jüri Ratase isikust õhkub rahu, kindlameelsust, stabiilsust, tarkust, tasakaalukust, ettenägelikkust, mis loovad usaldust. Näen, et peaministril on palju tööd oma ametis, muresid samuti. Jüri Ratas on hea poeg, hoolib oma isast, kellele tervist palume. Tervist ja jõudu palume üheskoos Keskerakonna kauaaegsele esimehele Edgar Savisaarele.

Keskerakonnal lasub suur vastutus oma rahva hea käekäigu ning õnnistatud tuleviku ees. Keskerakonnalt oodatakse palju. Nagu jõuluvanalt.

 

Meenub üks 1993. aasta külm talvepäev, mil mulle helistati Tilsi lastekodust ning paluti, et mängiksin jõuluvana. Enne ümberriietumist tutvusin lastekodu majaga, heitsin pilgu laste tubadesse, mis olid korras, puhtad. Kõikjalt vaatas vastu hoolitsus, kodusoojus, mida püüdsid pakkuda kasvatajad, lastekodu kogu personal. Välismaa sponsorid olid saatnud lastekodusse rohkesti kinke, kolm suurt kotti. Ühte neist kandsin mina, teisi tassisid päkapikud. Lapsed nagu lapsed ikka, lugesid luuletusi, laulsid, tantsisid, olid rõõmsad. Miski ei reetnud, et nad on vaeslapsed. Siis hüüdsin välja ühe poisi nime. Tulid kaks vennakest. Minu hüütud nimi kuulus 2-aastasele poisikesele, temaga koos tuli jõuluvana ette ka 4-aastane vanem vend. Päkapikust kasvataja ütles, et nad on alles hiljuti lastekodusse jõudnud. Vanem vend käib alati noorema venna ustava saatjana tema kõrval. Kaitseb. Need poisid pole veel selle maja eluga ära harjunud, hoiavad omaette, on väga vaiksed. Vaikselt seisidki nad mu ees. Ma ei hakanud neilt salmi nõudma, andsin kummalegi kingitused kätte. Vennad seisid ikka veel mu ees ning vaikisid, vaadates ootavalt mulle silma. Siis ma küsisin, ja seda küsimust ma kahetsen. Ma küsisin: „Mis on teie soov Jõuluvanale?“ Vendadest vanem sosistas mulle tasakesi kõrva sisse: „Jõuluvana, me tahame koju…“

 

Meie kõrval on palju neid inimesi, kelle elus on kannatusi ja puudust. Mõelgem neile ja aidakem neid, kel pole elus hästi läinud!

 

KESKMÕTE: Keskerakonnalt oodatakse palju. Nagu jõuluvanalt.

 

JÜRI PALLO, teoloog



Viimati muudetud: 21.12.2016
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail