Nädal Toompeal

RALF R. PARVE,      14. november 2001


Esmaspäev, 5. november.
Haridusminister T. Lukas vastas keskerakondlaste E. Savisaare, P. Kreitzbergi, T. Vareki, V. Rosenbergi, O. Raju ja M. Stalnuhhini ning rahvaliitlase J. Männiku arupärimistele õpilaste ja üliõpilaste sõidusoodustuste kärpimise kohta. Minister väitis, et tegemist olla sõidusoodustuste kasutusaktide korrastamisega. Tegelikkuses saavad õppurid pügada. Iga nädal sooduskorras koju enam sõita ei saa, vaid kord kuus.
E. Savisaar esitas menetlusse neli eelnõu. Tulumaksuseaduse muutmisega nähtaks ette tormikahjude tagajärjel metsaomanike poolt sundolukorras müüdud metsamaterjali mittemaksustamist tulumaksuga. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmisel loetaks toimetulekupiiri arvestamise kulude hulka nii elektri kui telefoni püsitasud. Ja
ettepanek mitte arvata lastetoetust toimetulekutoetuse arvestamist pere sissetuleku hulka. Ühe lapsega pered võidaksid vähemalt 150 krooni, kahe lapsega pered 375 ja kolme lapsega 675 krooni kuus.

Teisipäev, 6. november.
Suvel said valijad kurjaks, kui valitsuskoalitsiooni saadikud keeldusid koalitsiooninõukogu korraldusel tulemast Riigikogu erakorralisele
istungijärgule, arutama raudtee erastamist. Kohale ei tuldud, raha aga saadi. T. Kauba ja M. Treial esitasid seaduseeelnõu, mille kohaselt taolise tööluusi eest raha enam ei maksta. Arutelu jätkub.
S. Oviir kaitses keskfraktsiooni eelnõus presidendi otsevalimist, mis vedeles aprillikuust saadik mõõdukast Liia Hänni juhitud põhiseaduskomisjoni lauasahtlis.
Tiit Käbin edastas, et valitsus toetab põhimõtteliselt presidendivalimise eelnõu. Arvates, et arutamisega võidakse venitada, nii et Riigikogu laialimineku ajaks polegi presidendi otsevalimise eelnõu vastu võetud. Seekord keskfraktsiooni esitatud presidendi otsevalimise eelnõu arutamine jätkub.

Kolmapäev. 7. november.
Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 84. aastapäeval arutati Laari valitsuse poolt heakskiidetud kolmikliidu esindajate T. Kõivu, K. Jäätma ja P.E. Rummo seaduseelnõu, mis võimaldaks umbkeelsetel kandideerida parlamenti ja omavalitsusse. Vene ajaleht Nezavissimaja Gazeta kirjutas samal päeval rahulolevalt, et "see, mis kaua aega ei õnnestunud Moskval, õnnestub Brüsselil". Selgus, et kolmikliidu ponnistused tulenesid mitte NATO ja EL-i käsust, vaid OSCE järjekordselt "viimasest" soovitusest.
Meenus, kuidas 1998. a novembris/detsembris võitlesid kolmikliitlased eesotsas L. Vahtrega selle eest, et valimistel kehtestataks eesti keele valdamise nõuded. Praeguste kolmikliitlaste survel võetigi selline seadusparandus parlamendis vastu. Nüüd nõuti sama kirglikult hoopis vastupidist otsust!
Võis näha sedagi, kuidas võimulolijad eiravad avalikku arvamust - 12 keeleteadlase protesti samal viisil, kui mitmekümne energeetikateadlase vastuseisu elektrijaamade küsimuses ning 163 000 allkirja elektrijaamade ja raudtee erastamise vastu. Kolmikliidule avalik arvamus ei loe ja sellega ei arvestata.
Isamaaliidu reiting järjest langeb, ja saadikute keelenõude tühistamisega igatsetakse lülitada valimisnimekirjadesse vene nimedega kandidaate, saamaks lihtsameelsete muulaste hääli.

Neljapäev, 8. november.
Vaidlused elektrooniliste isikukaartide, välismaiselt ID-kaartide ning SL Õhtulehe hinnangul IDiootsuse üle. Reformierakondlased soovisid
kehtestada need kaardid vabatahtlikult. Siseminister T. Looduse kolmas äpardumine peale politsei- ning haldusreformi. Näib, et eestlane olla lausa hull igasuguste dokumentide järgi. Kõigepealt "Rumesseni passid", seejärel maailma parimad triipkoodid, nüüd ID.
Loodus lasi saali väidetavalt ääretult kulumis- ja riknemiskindla näidiskaardi. Kui kaart talle tagasi jõudis, oli keegi seda murdnud ning kaart kasutuskõlbmatu. Kui "kaitstud" oleks aga taoline isikuandmeid kandev kaart kurikaelte eest? Ja miks tahetakse neid kaela määrida sunniviisiliselt? Mida teeb elektroonilise isikukaardiga inimene, kes saab toimetulekutoetust, ei jaksa kinni maksta hambaproteese või on töötu? Kas lähtume vaid loosungist "Ole moodne!"?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)