Spetsialistid ja noored

NIKOLAI DEGTJARENKO,      17. märts 2004


Kuigi tööturul tuleks asendada terve põlvkond vananevaid spetsialiste, pole saladus see, et kvalifitseeritud tööjõu taastootmine Eestis on kahjuks pidurdunud.

Eestis on sisemajanduse kogutoodang (SKT) ühe inimese kohta 4-7 korda väiksem kui arenenud tööstusmaades, mille elanike hüvede skaalat me kõik armastame tuua põhjenduseks, saamaks suuremat osa SKT-st. Ent sellest ei taheta kuidagi aru saada, et väikselt tootes pole palju jagada võimalik!
SKT kõrval on teiseks oluliseks näitajaks lisandväärtus, mis ongi tegelikkuses majanduse liikumapanevaks jõuks. Mida rohkem me lisandväärtust toodame, seda kiiremini areneme ja seda suuremad on meie võimalused. Kuidas on Eestis lood lisandväärtusega? Võtame lahti statistikaameti andmed aastast 2003, kust selgub, et kaupu tootvad ja finantsteenuseid mitteosutavad ettevõtted andsid 73 protsenti kogu lisandväärtusest. Töötlevas tööstuses, ehituses, veonduses, laonduses ja sides oli tööga hõivatuid ligi 200 000 inimest. Kui siia lisada veel tootmistegevust toetavad ettevõtted, siis tublisti üle poolte Eesti elanike sissetulekud sõltuvad töötlevast tööstusest.

Murettegevaid probleeme jätkub

Siit algavadki probleemid ja peaks olema selge, et tugeva tehnilise baasita ei arene majandus, ilma selleta aga ei saa õitseda ega areneda kaunid kunstid, sotsiaalteadused ega muud humanitaarvaldkonnad.
Kvalifitseeritud tööjõudu ei jätku. Läheneb moment, mil saabub edasilükkamatu vajadus kiiresti asendada vananev spetsialistide kaader, tagamaks tootmise järjepidevus. Ja seda pensioniikka jõudnud ja väljavahetamist vajavat töötajaskonda on terve põlvkond ...
Kvalifitseeritud tööjõudu ei jätku piisavalt kogu maailmas. Seega tuleb väljapääs tekkinud olukorrast meil endil leida. Kuid kui avalik arvamus väärtustab päevast päeva ebastabiilseid mittetootmissfääri sissetulekuid, siis pole ime, et tehnikavaldkonnad pole noorte hulgas eriti populaarsed. Enamik neist võib nimepidi loetleda meie muusikuid, poliitikuid, modelle ja seltskonnakroonika "kangelasi", kuid kas oskab keegi öelda, kes arendas välja Eestis toodetud transhee-ekskavaatori või projekteeris Tallinna laululava? Vaevalt küll, et saaksime kohese vastuse küsimusele, et kes meil töötab välja erinevaid tootmisarengu variante ning moderniseerib olemasolevat seadmeparki?

Tippmajandus kingseppi ei vaja

Kogu meie igapäevane elu ja heaolu põhinevad suurel määral ja iseenesestmõistetavalt tehnikal. Alles siis, kui miski meie igapäevases elus ei funktsioneeri nii nagu vaja, küsitakse vihaselt, et milline pagana kingsepp selle viletsa monstrumi projekteeris!?
Tänapäeva majandus nõuab üha enam intellektuaalset ja vähem füüsilist tööjõudu. Tänapäeva tehnoloogilises protsessis peab iga tööline oskama probleeme formuleerida ja neid teataval tasemel lahendada. Tänapäeva teadus on kollektiivne tegevus. Majandustegevus nõuab üha uusi teadusideid, mida võiks ja saaks rakendada. Selleks investeeritakse nimetamisväärselt suuri summasid. Sealjuures soovitakse tulemusi üldjuhul näha mitte aastate, vaid juba lähikuude jooksul. Selle tulemuseni võib jõuda aga üksnes suuri teadus-arenduskollektiive kaasates.
Palju armastatakse vaidlustes rääkida ja spekuleerida jututeemadega prioriteetsetest suundadest. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata uutele tehnoloogiatele - nii räägitaksegi suure vaimustusega bio-, geeni-, nano-, materjali- ja infotehnoloogiast. Ent uued tehnoloogiad ei ole võimelised iseseisvalt eksisteerima, neil peab olema väljund majandusse, luues selle kaudu tavatehnoloogiatele uue arengutasandi.

Majaehitus algab vundamendist

Kokkuvõtteks tahaks tõdeda igipõlist, kuid aeg-ajalt ununevat tähelepanekut. Nimelt seda, et maja ehitamine algab vundamendist. Ainult kindel vundament tagab maja pikaealisuse. Täpselt sama põhitõde toimib ka tehnikaaladel.
Sellepärast tahaks, et meie kogenud ning noored poliitikud pööraksid noorukitega töötades rohkem tähelepanu noorte erialavalikutele. Kõigist ju ei saa poliitikuid või modelle. Ühiskond vajab ka insenerikutsega noori.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)