Nädala juubilar SIIM KALLAS 60

Vaatamata asjaolule, et olime vähemusvalitsus, sujus koostöö Riigikoguga tihti sujuvamalt kui tänaste suurte enamustega koalitsioonide puhul. Justkui saatejuhina viis peaminister Siim Kallas läbi ka Vabariigi Valitsuse istungeid. Erinevalt tänasest peaministrist Andrus Ansipist lasi ta ministritel alati oma valdkonda ise arendada ja juhtida. Valdkonnaministrid andsid ka oma panuse peaministri kõnedesse või tema seisukohtade kujundamisse. Siim Kallas pidas oluliseks arendada ministrite omavahelist positiivset õhkkonda, sest ta uskus õigustatult, et see kajastub valitsuse igapäevases meeskonnatöös. Peaministrina polnud ta kunagi ise halva sõnumi tooja, kui Reformierakond ei soovinud mõne seaduseelnõuga edasi minna, mida aga koalitsioonipartner Keskerakond soovis. Olgu siis majandusküsimustes, rahanduspoliitikas, riigikaitse valdkonnas, rahvusvähemuste teemadel, sotsiaalpoliitikas või hariduse alal. Selleks Siim Kallas kasutas Märt Raski abi, kes justiitsministrina teatas alati raudkindlalt, et õiguspoliitiliselt on ühe või teise seadusega veel vaja tööd teha ning kirjapandut korrastada. Sõnum oli viisakas, kuigi kõik osapooled teadsid, et tegelikult sooviti lihtsalt öelda:  Keskerakond soovib endale sobivat poliitikat ellu viia, mida me kindlasti täna näha ei taha...

Loomulikult oli meil Siim Kallase valitsemise all vaidlusi – oli ju valimiste-eelne aeg, ning Reformierakonna valijaskond, rahastajate ootused ja eesmärgid olid meie erakonna omadest väga erinevad. Näiteks vaidlesime tõsiselt tudengite toetuste üle, mistõttu pidin haridusministrina üliõpilastele tunnistama: uut seaduseelnõu Vabariigi Valitsus ei toeta. Samas oli aga ka mitmeid suuri võite – alustasime koolitoiduga, õpilaskodudega, kutsehariduse jõulise edendamisega.

Vaatamata vaidlustele oli õhkkond töine. Tõenäoliselt just seetõttu osutus mitmetele Siim Kallase valitsuse ministritele ootamatuks ja andestamatuks otsus, et pärast 2003. aasta valimisi tehti koalitsioon Res Publicaga. Soovimatus olukorraga kohaneda tähendas nii mõnegi inimese lahkumist  Keskerakonnast.

Kõige selgem sõnum oli Siim Kallase valitsusel aga Eesti inimestele: äärmiselt erinevate poliitiliste erakondade poolt juhitud valitsus võib hästi töötada ja jõuliselt elu edasi viia, kui lepitakse täpselt ja viisakalt kokku, mida soovitakse saavutada, ning kui valitsust juhitakse kindlalt, kuid kõiki osapooli austades ja nende eesmärke hinnates ning kui vaidlusküsimuste lahendamisel võetakse appi huumor.

Selline oli meie valitsus peaminister Siim Kallase juhtimisel. Üksteise erinevaid eesmärke austati, ning mõisteti seda, kuivõrd erinevad on kellegi ootused, vaidlusi ei võetud isiklikult ning püüti leida häid lahendusi. Kunagi ei esinenud peaminister avalikkuse ees, sõnades, et see on kompromiss, vaid ta tõi välja positiivset ühe või teise küsimuse juures. Positiivse valitsuse maine rahva seas oli kõrge ning valimistulemused mõlemale koalitsioonipoolele väga head.

Siim Kallas läks peaministritoolilt Euroopa Liidu tasandile oma panust andma, ehitades uusi hooneid ja arendades organisatsiooni Brüsselis.

Palju õnne ja tugevat tervist juubilarile!

MAILIS REPS,  Siim Kallase valitsuse minister

Jaga |