Onu Aadu mõtleb Eestimaast

Onu Aadu elab maal. Kunagistest hajusatest külakestest on tehtud üks suur. Siin on 12 suitsu, kolm neist on suvekodud; 8 tööealist elanikku. Ühel õnnelikul on töökohani vaid 5 km, teistel palju enam. Vallakeskuseni on 12 km. Koolibuss teeb tööpäevadel hommikuti kaks reisi, pealelõunal ühe.

Onu majandustegevus piirdub potipõllundusega. Ümbruse põllud on haritud, neid on ostnud-rentinud kaugemad ettevõtjad. Heinamaade rohi niidetakse PRIA raha eest maha, heina ei kasutata. Ükski kohalik inimene põllundusega ei tegele. Soikunud on kunagised ühisettevõtmised.

Onu ilmapilti kujundavad

raadio, „Maaleht" ja teleka vabakanalid, sh Tallinna Televisioon. Mobiiliga saab rääkida ainult õues, sealgi katkeb kõne tihti. EMT-le see sobib - nemad võtavad iga järjekordse katse korral alustustasu ja arvestavad aega minuti täpsusega. Internetis surfata ja makse maksta saab 5 km kaugusel raamatukogus, kus abivalmis perenaine on ühtlasi IT- nõustaja. Külas on katsetatud kolme operaatori netipulki tõestamaks vanarahva tarkust: loll, kes hundi juttu (reklaami) usub!

Sellistes tingimustes mõtiskleb onu Aadu riigiasjade üle 100 km kaugusel Tallinnast.

Märksõnad 2014. aastaks:

* SALLIVUS

* HOOLIVUS

* ÕIGUSE, KOHUSTUSE ja VASTUTUSE TASAKAAL

* TÖÖTAHE ja -OSKUS

* INIMPOTENTSIAALI ja KOHALIKE RESSURSSIDE KASUTAMINE

* PEREKOND

Aeg loobuda eneseimetlusest:

MINA olen kõige targem, kõige ilusam jne. Sinu kõrval on palju inimesi, kes mõtlevad teistmoodi. Austa ka neid ja püüa leida nendega ühisosa! See kehtib ka erakondade kohta. Nende aur kulub üksteisele tünga tegemiseks, ühiskonna ühishuvideks napib. Meie tüürimehed ülistavad oma kurssi, märkamata trassile jäävaid alla vaesuspiiri elavaid kodanikke. Nende elujärg läheb südamesse hollandlasest vabatahtlikule, Toidupanga eestvedajale. Oleme sarnased Aafrika arengumaaga!

Meie noored teavad oma õigusi, aga kes peaks neile selgitama kohustuste ja tegude eest vastutamise mõisteid, kui lastetuba on puudulik? Vastutusest pole aru saanud enamik poliitikuidki. Rein Lang olevat olnud asjalik minister, tema tundis vastutust! Samal ajal selle nõukogu esimees, kes „Sirbi" jamaga otseselt seotud, oli puu otsas, kui pauk käis.

Luubi alla tuleks võtta töölepingud. Estonian Airile tohutu kahju tekitanud Taskila sai lepingu puudulikkuse pärast veel suure vallandushüvituse! Sellistest juhtumitest tuleb järeldada, et ettevõtete/sihtasutuste nõukogud on juhtparteide lemmikutele täiendav tulu saamise koht ning seal puudub kompetents tegevuse suunamiseks.

Lennufirma reisijatevedu olevat ka uue juhtkonna ajal kolmandiku võrra vähenenud. Pole kuulnud, et keegi oleks pattu tunnistanud. Lisada veel segadused reisijateveol raudteel, mitmed aegaviitvad apsud teedeehituses - kõik toimub majandusministri haldusalas. Kuidas edasi?

Rahandusminister plaanis eelarvesse tulud, mis osutusid ebaseaduslikeks (autode käibemaks ja kõrgendatud maavaramaks). Nüüd loodab auke lappida riigivara müügiga. Kas küündimatus või hoolimatus?

Eksport langeb pidevalt, import püsib tunduvalt kõrgemal tasemel. Kui kaua riik sellist koormust talub? Tundub, et valitsus pole huvitatudki tööstuse arendamisest. Preemia määrati vendadele Rebastele kultuurisidemete eest. Nominentide seas oli ka tööstusettevõtteid, sh unikaalseid naftapuurseadmeid valmistav metallitehas. Miks mitte avalikult tunnustada tootvaid ettevötteid? Siis ehk tekiks noortel huvi personalijuhtimise asemel näiteks masinaehitust või puidutehnoloogiat õppida.

Tuleks soodustada väikeettevõtlust, eriti maapiirkondades ja kohaliku tooraine baasil. Nupukaid mehi-naisi meil leidub. Suuremate ettevõtete tarbeks (oskus)tööjõudu napib ja puudub taristu. Puidu vääristamiseks on palju võimalusi. See annab kohalikele tööd ja eksport on tunduvalt mõttekam kui toorpuidu väljavedu. Miks mitte lubada säästlikel tingimustel ka fosforiiditööstust arendada? Kohalikul toormel baseeruv tööstus jääb paigale, eksporttooret töötlev välisettevõte võib aga pillid kotti panna ja tootmise suurema kasumi nimel Aasiasse üle viia, jättes meie riigile vaid töötutoetuse maksmise! Kuuldavasti ta kapitali väljaveo eest riigile ei maksa.

Mõelge, poliitikud, ehk tasub 2014. aastal teadlaste ja majandusspetsialistide arvamust arvestada ja kodanike häält kuulda võtta?

.

Onu Aadu mõtisklused üles tähendanud

EINAR LEPP

Jaga |