Korter kui poliitika mõõt

URMI REINDE,      02. aprill 2003




Eelmisel nädalal tühistas Ringkonnakohus Tallinna kesklinna valitsuse endise juhi Elmar Sepa süüdimõistmise Linnakohtus ja saatis süüasja uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. Sepa advokaat Viktor Kaasik ütles, et Linnakohtus langetatud süüdimõistev otsus polnud piisavalt motiveeritud.

Sügiseste kohalike valimiste järel alanud ja Riigikogu valimiste eel lõpule jõudnud protsess oli selgelt ajastatud valimiste ajaks ja moodustas osa Keskerakonna vastasest negatiivsete uudiste levitamise kampaaniast. Siinkohal ei pea me silmas seda, et keskerakondlasi (või ükskõik keda teist) õigustada, vaid seda, et kõiki patuseid ja skandaliste võiks võrdselt kohelda ning nende kõigi patte suurte pealkirjade all iga päev meelde tuletada. Esimese hooga meenuvad näiteks rubla- ja relvaskandaalid, püssi- ja erastamisskandaalid, miljonite kadumise ja pankade ning fondide haihtumise skandaalid, nn haiglareform kui kinnisvaraafääri valgustamine jpm. Pankuritest on süüdi mõistetud vaid üks naine (!) ja ülejäänu kohal haigutab tühi auk.

Omandireform kui korruptsiooni pesa

Tohutu korruptsiooni pesa on tervikuna omandireform, mille põhjal Elmar Sepp justkui ainuisikuliselt süüdi mõisteti. Sügavamalt reformi käiku analüüsima, riigi ja rahva vara liikumist (kelle kätesse? rahapesijate?) uurima ei ole meie ühekülgne ning tõsiseks uurimistööks vähe rahastatud meedia kahjuks võimeline.
Tuletame meelde, et esimese astme kohus karistas Elmar Seppa KrK paragrahv 161 järgi ametiseisundi kuritarvitamise ja linna huvide ning maine kahjustamise eest 20 500-kroonise trahviga. Kesklinna korteritehinguid puudutavad materjalid andis 2000. aasta sügisel prokuratuurile üle kesklinna järgmine valitsus, kelle hinnangul ei järginud linnaosa eelmine juhtkond lepingute sõlmimisel seadusi ega õigusakte.
Kesklinna vanemana töötas materjalide prokuratuuri andmise ajal Siim-Valmar Kiisler (endine Isamaaliidu, nüüd Res Publica liige), kes esitas 2000. aasta sügisel prokuratuurile seisukoha võtmiseks neli eelmiste linnajuhtide Jüri Oti ja Sepa valitsusajal sõlmitud tehingut. Kokku puudutasid neli tehingut 34 korterit, mis ehitati varem mitteeluruumidena kasutuses olnud pindadele.

Mille poolest Partsi korteritehing ja Paltsu majatehing vähem korruptiivsed on?

Kui Juhan Parts tõusis Lennart Meri ettepanekul riigikontrolöriks, kirjutas Postimees (27. aprillil 1998) Partsi korteritehingust Alvari 35 Tallinnas Lasnamäel, kus ta tavalise justiitsministeeriumi töötajana sai õiguse erastada kaks ametikorterit, kahe- ja kolmetoalise, millest mõlemad ta maha müüs ja Nõmmele maja ostis.
Selle vastu ei olekski midagi ja kuuldavasti jääb peaministriks pretendeerival Partsil täna veel õigust ülegi, kui aga sama õigust võiksid kasutada paljud teisedki riigiametnikud, ka näiteks sellesama justiitsministeeriumi töötajad, kes samas Alvari t 35 majas elavad.
Üürnike Liidu liikmena tean, et Tallinnas on korterihädalisi palju, kes kõik on tublid maksumaksjad ja lojaalsed kodanikud, aga kellel seadusega võeti erastamisõigus hoopis ära. Näib, et mõnele teisele tehakse õigusi juurde, et ta saaks erastada ka siis, kui seda mitte mingisugune seadus ei luba.
Seepärast jäävad õiguspoolest hämaraks põhjused, milles süüdistatakse Elmar Seppa. Mitteeluruumid remonditi ja asustati, linn sai pigem kasu kui kahju. Neid, kes kurdavad, et nende õigusi on Sepp kuidagimoodi rikkunud, ei ole. Lugedes esimese astme kohtuotsusest tunnistajate ütlusi, ei avalda keegi märkimisväärset rahulolematust.
Osade süüdistuste puhul Sepp veel linnaosavalitsuses ei töötanudki, teiste puhul olid tema allkirjastatud dokumendid läbinud volikogu heakskiidu. Lisaks remontimisele pidid äriühingud linnale täiendavalt turult ostma vähemalt samapalju ruutmeetreid mugavustega eluruume, kui nad remontisid. Ostetud korterid jaotas linnaosavalitsus volikogu poolt kehtestatud korra järgi sundüürnikele jt abivajavatele linnakodanikele. Mingitki isiklikku kasu Tallinna Linnakohus Sepale süüks inkrimineerida ei suutnud. Mistõttu teise astme kohus otsustaski, et esimene kohtuotsus on motiveerimatu.

Poliitilised korterid

Antagu andeks, kuid kogu süüdistuse ülesehitusel on man selge poliitiline kõrvalmaik. Viktor Kaasik märgib oma apellatsioonikaebuses, tsiteerides Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust 21. jaanuarist 2003 "Veeber versus Eesti Vabariik", et kriminaalseadust ei tohi ulatuslikult tõlgendada süüdistatava kahjuks. Mäletatavasti mõistsid Eesti kohtud süüdi ka Tartu ametniku Tiit Veeberi, kes aga võitis Eesti Vabariigi Euroopa Kohtus. Mis aga juhtub meestega, keda asjatult on süüdistatud ja läbi kohtuuste kulutatud, teavad ainult nende lähedased.
Tegelikult tahaks, et võetaks ette kõik 12 iseseisvusaasta jooksul kohalikes omavalitsustes sõlmitud tehingud ja ühiskondlikku arvamust kujundavad päevalehed võiks neid järjejutuna avaldada. Res Publica sarnased uustulnukad võiks edasigi palgal pidada usinaid (poliit)uurijaid, sest nagu kuulujutud räägivad, ehitas see partei oma valimispropaganda üles üksnes Keskerakonna-vastaste kokkuklopsitud süüdistuste esitamisele. Iga päev võiks ju meie äraostmatu meedia valgustada tuhmi rahvast tohututest korruptsioonitehingutest nõukogude ajast pärit varaga, sest uuspoliitikud on jagatava katla juurde pisut hiljaks jäänud.
Ja kindlasti paluks mitte unustada Lennart Meri majaskandaali, Tõnis Paltsu Toompea 35 miljoni kroonise maja erastamist EVP-dega ja Juhan Partsi suhtes rakendatud ainuseadust erastada topeltametipind.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)