Keskerakond, näita jõudu, mitte jõuetust!

Keskerakonna augustikongressil kandideerisid esimeheks Edgar Savisaar ja Jüri Ratas. Mõlemad olid delegaatidele tuntud-teatud kauaaegsed edukad poliitikud. Nii Savisaar kui ka Ratas esitasid delegaatidele läbimõeldud ja -analüüsitud programmi. Mõlemaid kuulati suure tähelepanuga, nende seisukohtade üle diskuteeriti ja delegaatide enamus leidis, et Savisaare sõnum vastab suuremal määral ootustele Eesti riigi ja ka erakonna enda tulevikust. Keskerakonna 13. kongress tegi otsuse, et Savisaar on kaks järgmist aastat esimees. See oli märk erakonna demokraatlike traditsioonide jätkumisest. Erakonna programm ehk tegevusjuhis, mille kongress heaks kiidab, määrab aga suuna, kuhu kavatseme riigi ja rahva elukorralduse juhtimisel välja jõuda.

Jah, nagu nägime, oli neid, kes delegaatide enamuse otsusega nõus polnud. Aga asjaolud kujunesid nii, et kehtima pidi reegel: vähemus peab alluma enamusele. Erakond ei ole saunaklubi, kus igaüks võib hommikust õhtuni oma isiklikku puntratantsu esitada ja ainult endale meeldivaid sõnu sättida, kuidas keele pikkus lubab. Erakond on distsiplineeritud kooslus, kus tuleb olla salliv ja hooliv ka oma kaasliikmete suhtes. Kuidas me saame täie jõuga, täie tõsidusega kaasa lüüa kogu Eesti käekäigule, kui samal ajal eirame Keskerakonna põhikirja ja täidame hoopis mõne teise erakonna programmi?! Sellise käitumisega leppimine muudab Keskerakonna nõrgaks ja jõuetuks. Sellest on ilmselgelt huvitatud meie konkurendid.

Eestlaste tuleviku ja heaolu määravad valitsusi moodustanud erakondade poliitika ja nende poliitikast lähtuv majandus. Mida enam puhast poliitikat, seda vähem ruumi jääb majanduspoliitikale. Riigikogusse on alles jäänud neli erakonda. Reformierakond on saanud aastate jooksul rahvalt enim mandaate. Seega on nad olnud meie aurulaeval peaasjalikult nii kapteni kui ka tüürimehe rollis. Teised kolm on täitnud vaheldumisi pootsmani ja madruse kohustusi või olnud tavalised reisijad, kelle märkusi ja soovitusi kapten küll arvustab, ega ei arvesta. Selleks et teisi ettepanekuid arvestataks, peab kapten vahetuma.

Meie riigis on atra seatud ja purjeid paigatud vaata et pea terve inimpõlve, üle 20 aasta. Siit võib teha järeldusi, kuidas on laeva tüüritud ja kas ollakse juba vabas vees või seigeldakse endiselt karide vahel. Mis on need viidad, mis annavad märku meie oletatavast kursist?

* Elanikkond on vähenenud veerand miljoni võrra ja riigist on lahkunud põhiliselt töövõimeline osa.

* Töökohtade arv on vähenenud 800 000-lt 500 000-le.

* Elanikkond on vananenud 10-15 aasta võrra.

* Maapiirkonnad tühjenevad raugematult.

* Sündimus on vähenenud ja prognooside järgi väheneb jätkuvalt 4000-5000 lapse võrra aastas (keskmise Eesti linna jagu).

Mõtlema paneb, et senisel kursil seilates võib Eesti-nimeline laev muutuda viirastustelaevaks, mis veel vaid inertsist edasi kulgeb. Keskerakond peab nende protsesside pööramiseks jõuliselt sekkuma riigi poliitikasse - seda aga ei saa teha, kui osa erakondlasi peab õigemaks lüüa palle pidevalt oma väravasse. See on mitte lihtsalt oma erakonnast, vaid juba oma riigist mitte hooliv tegevus.

TOOMAS PAUR, mõtlev keskerakondlane Lõuna-Eestist

KESKMÕTE:

Senisel kursil seilates võib Eesti-nimeline laev muutuda viirastustelaevaks, mis veel vaid inertsist edasi kulgeb.

Jaga |