Pärnul on lootust!

Linnakodanikud on aru saanud, et ükski linnapea pole igavene ja tema otsused eksimatud. Linnapea on oma ameti saanud pärnakatelt laenuks, ja kui linlased nii otsustavad, tuleb tal see peale valimisi tagasi anda.

Pärnu situatsioon on eriline. Võimu teostavad üheskoos tänase linnapea Toomas Kivimägi valimisliit, Reformierakond, IRL ja sotsid. Opositsiooni jäänud Keskerakonna fraktsioon lagunes ja tänaseks pole Keskerakonnas enam ei Mart Viisitamme ega ühtegi temaga koos tegutsedes pahameelt põhjustanud kamraadidest.

Eelolevatele kohalike omavalitsuste valimistele läheb Keskerakond Pärnus vastu uuenenud meeskonnaga, kus kindlaks toeks on ka erakonna raudvara.

Üle tuhande elaniku kadunud

Pärnu on viimasel neljal aastal kaotanud üle tuhande elaniku. Linna tänavad on talviti libedamad kui eales varem, haljasalad vajasid sel suvel hädasti hoolitsust ning tänavavalgustus on kulude kokkuhoiuks kohati kinni keeratud.

Eelmisel suvel korraldati ootamatult ümber bussiliiklus. Muutmise eesmärgiks oli kulude kokkuhoid, aga tagajärjeks sunduslikud ümberistumised ja palju ebamugavusi ühistranspordi kasutajatele.

Linnapea ütleb, et nii peabki. Tema ainueesmärgiks olevat Viisitammest maha jäänud laenukoormuse vähendamine. Seda on nelja aastaga tehtud napilt, 29 miljonist eurost 2009. aastal on tasutud 7 miljonit. Järgmisele linnavalitsusele jääb 22-miljoniline laenukoormus. Kui samas stiilis jätkata, lahkub veel enam pärnakaid, seega maksumaksjaid. Tuleb veel enam kärpida ja linn pole enam ühelegi uuele tööandjale atraktiivseks sihtkohaks.

Pärnu on üks Eestimaa pärlitest, nii looduse kui ka inimeste poolest. See on hea arengupotentsiaaliga piirkond, kus läbi kogu Eesti ajaloo on tehtud suuri asju. Pärnus on andekaid inimesi ja värsket mõtlemist.

Kuid selleks, et Pärnu oleks tõeliselt südamelähedane kodu pärnakatele ja kutsuv paik järjest rohkematele külalistele, on vaja enamat. Mitte alati pole vaja palju raha, et teha oma kodulinn paremaks paigaks. Seda rohkem on vaja tähelepanelikkust ja pärnakate elu mõistmist.

Aga just ärakuulamist ja otsuste tegemisel linlastega arvestamist tänastel linnajuhtidel napib.

Eksperiment koolidega

Nädal tagasi plahvatas Pärnus suuremat sorti pommuudis - linn on sõlminud lepingu, mille mõjul lõpetatakse viie suurema gümnaasiumi senine tegevus juba järgmisest sügisest.

Jaanuarikuus sõlmisid haridusminister Jaak Aaviksoo ja Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ühiste kavatsuste kokkuleppe, et asuda muutma Pärnu seni suurepäraselt toiminud koolivõrku. Plaani kohaselt saab Pärnust linn, kuhu ei jää ühtegi kooli, kus saaks laps alustada oma õpinguid esimesel septembril esimesest klassist ja kust kaksteist aastat hiljem lõputunnistusega lahkuda.

Plaani järgi moodustatakse uus riigigümnaasium, kus peab hakkama õppima seitsme paralleelklassi jagu lapsi. Ehitatakse uus hoone, mille jaoks saadakse 6 miljonit eurot euroraha.

Kerge raha ootuses on aga jõutud olukorda, kus õpetajad ei tea, kus nad järgmisel aastal õpetama hakkavad, ja õpilased ei aima, kus hakkab toimuma nende õppetöö; senised ajaloolised tippkoolid lammutatakse. Sellele on vastu seismas enamik pärnakaid. Vaid paari päevaga koondus tuhandeid inimesi facebookis oma koolide kaitseks. Kooliaulates läbi viidud tormiliste koosolekute vastu tõusis nii suur huvi, et ruumi jäi puudu.

Kui Kivimägi jätkab, jääb pool Pärnut gümnaasiumita

Täna on teada, et valimistulemus ja uus linnavalitsus võib ajaloolised Pärnu koolid säilitada. Riigigümnaasiumi saab luua ka vaid ühte puhast gümnaasiumi liites ja säilitades täistsüklikooli nii Ülejõel kui ka Ühisgümnaasiumis.

Kui Kivimägi aga jätkab, jääb pool Pärnut gümnaasiumita. Seda kinnitas tänane linnapea õpetajate päeva puhul peetud pidulikul kontserdil kõnet pidades.

Pool Pärnut on küllalt suur piirkond. On kujuteldamatu, et siin hakatakse elama ilma kodulähedase gümnaasiumita. Selle piirkonna lapsed on sunnitud võtma sarnaselt maalastele ette koolitee, mida enam jalgsi ei läbi.

Samal ajal vaatab linn koolide koondamist kui kokkuhoiukohta. Oma kohustusi, näiteks seoses koolitranspordiga, ei tajuta.

Tähtsaim on, et muudatused oleks mõtestatud ja arvestaksid Pärnus välja kujunenud koolitraditsioonidega. Praegune kurss peadejahile ja kvantiteedile jätab hariduse tavad ja taseme kõrvale.

Valik on pärnakate endi käes.

KADRI SIMSON

(Loe ka Kadri Simsoni intervjuud ETV-le.)

Jaga |