Kataloonia iseseisvusreferendum ei olnud välk selgest taevast

Vältida saanuks kokkupõrget praegu Hispaaniat valitsev paremtsentristlik Rahvapartei, kui see nõustunuks juba varem Katalooniale suurema autonoomia andmisega. Selle asemel valiti 2005. aastal Hispaania parlamendis opositsioonis olles Mariano Rajoy juhtimisel teine tee. Rahvapartei fraktsioon oli toona ainuke, kes ei toetanud parlamendis Kataloonia staatuse reformimist. Hiljem vaidlustati muudatused põhiseaduskohtus.

Kui õigusemõistmine venima jäi, korraldati ühes Kataloonias asuvas omavalitsuses 2009. aastal protestiks selle vastu mittesiduv, konsultatiivne rahvahääletus iseseisvumise küsimuses. Rajoy juhitud opositsiooni survel üritas riigi keskvalitsus selle läbiviimist takistada. Tulemus: samasugune rahvahääletus toimus seal vähem kui poole aasta jooksul veel sadades omavalitsustes.

2010. aastal langetas kohus lõpuks häältega 6:4 otsuse, millega tühistas osa katalaanide poolt keskvalitsuselt välja kaubeldud õigusi ja seadis kitsendusi teistele. Barcelonas tuli seepeale tänavatele miljon inimest. Rahvapartei võitis järgmisel aastal küll Hispaania parlamendivalimised, aga Kataloonias tõusid veelgi enam esile katalaani rahvuslased, kes pooldavad iseseisvust.

Pikk tee iseseisvusreferendumini

2012. aasta sügisel toimus Kataloonia ajaloo suurim meeleavaldus, millega rahvahääletuse korraldamine tõsteti tõsiselt päevakorda. Kataloonia valitsusjuht Artur Mas kuulutas välja ennetähtaegsed valimised, mille tulemusel saavutasid Kataloonia parlamendis enamuse rahvahääletuse korraldamist toetavad jõud.

2013. aasta jaanuaris kiitis see parlament häältega 85 poolt, 41 vastu ja kaks erapooletut heaks deklaratsiooni Kataloonia rahva suveräänsuse ja enesemääramisõiguse kohta, mille Hispaania põhiseaduskohus hiljem õigustühiseks kuulutas. Vahepeal saavutasid katalaanide erakonnad omavahel kokkuleppe, et rahvahääletus viiakse läbi 2014. aasta sügisel.

Põhiseaduskohus otsustas, et seda võib teha vaid konsultatiivses vormis.

Hispaania parlament siduva rahvahääletuse korraldamiseks luba ei andnud.

Nii toimuski 2014. aasta sügisel keskvalitsuse vastuseisule vaatamata konsultatiivne rahvahääletus, millest osa võtnutest 80,8% ehk ligi 1,9 miljonit inimest pooldas Kataloonia saamist iseseisvaks riigiks.

Kahe aasta eest toimusid Kataloonias taas ennetähtaegsed valimised, mille tulemusel enesemääramisõigust toetavad jõud said regionaalparlamendis kokku 83 kohta 135-st. Rajoy juhitav keskvalitsus ei tahtnud sellest jätkuvalt midagi kuulda ja lükkas ühtlasi tagasi kõik katalaanide algatused suurema autonoomia saavutamiseks Hispaania koosseisus.

Nii jõutigi lõpuks põhiseadusliku kriisini, mis kulmineerus nüüd iseseisvusreferendumiga, millega enam kui kaks miljonit inimest toetas Kataloonia saamist iseseisvaks vabariigiks, ning ulatuslike politseioperatsioonidega, millega selle rahvahääletuse läbiviimist üritati takistada.

Mida katalaanid tahavad?

Postimehe välisuudiste toimetuse juhataja Evelyn Kaldoja võrdles katalaani iseseisvuslasi terroristidega ning kuulutas, et "nad Kataloonias endas vähemuses (eri küsitluste järgi 34–41%) olles üritavad iseseisvusvastast enamust (49–57%) oma tahte raami manipuleerida".

Ma ei tea, kust Kaldoja oma protsendid võttis. Uuringufirma SocioMétrica küsitlus näitas septembris, et 50,1% katalaanidest pooldas iseseisvust ja 45,7% oli selle vastu. Kusjuures kõige suurem oli toetus iseseisvusele noorte hulgas – 60%. Selle põhjal võib oletada, et tegemist on pigem kasvava trendiga.

Kui vaadata teisi küsitlusi, kus on lastud valida mitte üksnes iseseisvuse poolt/vastu, vaid on pandud sinna kõrvale ka suurem autonoomia või osariigi staatus, siis ilmneb, et praeguse olukorra säilimist soovib kõigest 5-6% Kataloonia elanikest. Täiesti selgelt pooldas tugev enamus ka seda, et Hispaania keskvalitsus annaks loa iseseisvusreferendumi läbiviimiseks.

Sellised olid meeleolud seal enne pühapäeva. Näib tõenäoline, et pärast seda on toetus iseseisvusele veelgi kasvanud. Olukorda võiks leevendada ehk see, kui Hispaania keskvalitsus nõustuks lõpuks suurema autonoomiaga. Aga seni, kuni peaministrina jätkab Rajoy, kes on olnud algusest peale selle vastu, võib oodata üksnes pingete teravnemist.

[fotoallkiri]  KATALOONIA ISESEISVUSLASTE LIPP. Üldlevinud arusaama kohaselt on katalaanid suurim riigita rahvas tänapäeva Euroopas.

ANDRES LAIAPEA,

välispoliitikavaatleja

Jaga |