Hoiatav näide: Island

Islandi kollapsi põhjus, nagu ka Eesti praeguse kriisi põhjus, kaugeltki ei seisne rahva priiskamises. Põhjusel ja põhiprobleemilgi on oma nimetus: majandusliberalism, globalism, majandusorjus, mida suurriiklik majandus-finantsoligarhia surub peale nõrgematele riikidele. Ja mille Eesti, samuti Läti, Leedu, Islandi jt väikeriikide libaralistlikud poliitikud on seadnud lipukirjaks.

Meie laarlased ja kallaslased on lehekülgede ja tundide kaupa rääkinud ja lausa kisendanud piiritust vabadusest, iseäranis majandusvabadusest. Paraku oleme 20 aastaga jõudnud majanduskaosesse ja vabadusetusesse. Nii jätkates - parasiitlikku ja kuritegelikku klikki ülal pidades ning selle „vabadusloosungeid" uskudes - oleme lootusetus olukorras. Ehkki kapitalismi tsüklilisusteooria kohaselt võime ju mõne aja pärast veidi hingata saada. Et siis taas lämbuda...

Pole kahtlustki, et väikeriikidele on friedmanism-liberalism hukatuslik.

Riigi esmane kohus on oma maad ja rahvast kaitsta. Eriti majandust. Paljud riigid, eriti suurriigid, ongi seda  teinud. Liberalismi hukutavast embusest on oma rahvast hakanud päästma ka USA.

Eesti aga mitte. Meie valitsus ja riigiisad pole tegelikult selleks sõrmegi liigutanud. Kas oodatakse, millal puhutakse üles uus majandusmull? Ausalt öeldes, ega siin saagi midagi teha - pole raha. Higist ja vaevast lõhnav raha, mida „kõhnad ja karvased" teenivad, kulub enamasti ära härrasrahva ja tema mõõtmatu riigimasina ülalpidamiseks. Inimeste palgad on vähenenud poole võrra, kohati enamgi; kaugelt rohkem kui 100 tuhat inimest on tööta, teist samapalju on pagenud meilt ära. Aga kuipalju on kahanenud riigiisade ja kõrgametnike palgad ning priiskav eluviis?

Kindlasti saan selle arvamuse eest tublisti netisõimu. Aga ehk ka toetajaid? Sest isegi veetilk uuristab kivi.

Öeldagu mida tahes, aga meie olukord ei parane muidu, kui me ei võta omaks tõdemust: senise arengu miinused on suuremad kui plussid. Oleme seni juhindunud väärast majanduspoliitikast, mille tagajärjel pole meil reaalmajandust; majanduseks nimetatav vaagub, sõltudes täielikult maailmamajanduse tõmbetuultest; maksupoliitika on olnud voluntaristlik; tervishoiupoliitika rajaneb valedel (ärilistel) alustel; sotsiaalpoliitika on lausa inimvaenulik... Või mida head öelda meie mopsliku välispoliitika kohta?

Ajaloolise kultuurrahvana saavad kreeklased rahaabi. Võiks küll ka küsida: kas mitte salakavalat? Küllap „päästetakse" islandlasedki. Meile, baltlastele, aga jääb abikäsi vist lühikeseks. Parem ongi. Meenub üks mõistujutt: sattus üks mees kord hirmsasse hädasse ja vaesusesse, ja siis tuli keegi talle appi, vihtus teha tööd, mis kandis vilja; mees vaatas: see keegi oli tema ise!

Tehkem meiegi nii. Hakatuseks võiks paar oma (riigi) panka teha. Tasuks ka mõelda, kas mitte EL-ist välja astuda ja assotsieeruda sellega vabaliikmena. Aga kõigepealt peaks mõtlema: mida ette võtta praeguse valitsusega?

ANTS METSLA, Vändra, Pärnumaa

Jaga |