Nädala juubilar NELSON ROCKEFELLER 100

Nelson Rockefeller sündis 8. juulil 1908 Bar Harboris (Maine'i osariik). Juba lapsena märgati temas erilist temperamenti. Sarm ja vitaalsus pärinesid emalt Abby'lt, kellega tal oli väga tugev emotsionaalne side. Suhetes isaga John D. Rockefeller Jr. valitsesid pinged, kuna kodus nõutav distsipliin ja kasinus ei olnud pere kolmandale lapsele Nelsonile just meelepärane.

1930. aastal, mõni päev pärast Dartmouthi kolledzhi lõpetamist, abiellus ta Mary Todhunter Clarkiga. Neil oli kokku viis last. See oli aeg, kui Nelson hakkas otsima, nagu ta ise märkis, "võimalusi elus võimalikult kaugele jõudmiseks". 1962. aastal nad lahutasid. Oma teise naise Margaretta Murphyga sai Nelson veel kaks last.

Manhattanile värskelt rajatud Rockefelleri Keskus andis noormehele võimaluse rakendada oma energiat. Ta lõi kontakte kunstnikega, et need annaksid oma panuse keskuse välisilme kujundamisse.

1933. aastal soovis suguvõsa saada maali Rockefelleri Keskuse seinale. Nelson püüdis esialgu tellida töö nii Henri Matisse'ilt kui ka Pablo Picassolt. Kumbki polnud tol hetkel kättesaadav. Taiest palgati tegema Diego Rivera, kel paluti maalil kajastada uusi suundi ja arenguid maailmas.
Teos põhjustas skandaali, sest kunstnik lisas sinna Lenini kui kommunismi esindaja. Ärritunud Nelson palus Riveral vahetada Lenini nägu maalil mõne tundmatu töölise vastu. Kunstnik keeldus. Pärast seda, kui töö eest oli tasutud, eemaldati maal seinalt kohemaid. Rivera nimetas tegu hiljem "kultuuriliseks vandalismiks". Hollywood väntas hiljuti tollest konfliktist filmi „Frida“, peaosas Edward Norton.

1938. aastal sai 29-aastasest Nelson Rockefellerist Rockefelleri Keskuse president.

1944–1945 töötas ta riigisekretäri abina Ladina-Ameerika asjus ja oli 1954–1955 president Dwight Eisenhoweri valitsuses eriabi välisküsimustes. Tol ajal hakkas tõusma ka vabariiklase Nelson Rockefelleri poliitiline mõjuvõim. 1958. aastal valiti ta New Yorgi kuberneriks. Ta suutis edestada ametis olnud multimiljonär W. Averell Harrimani, kuigi tol aastal mujal valimistel USA-s saatis edu just demokraate. Nelsonil oli  kohaliku meediaga nii häid suhteid, et  ajakirjanikud jätsid mainimata kuberneri sagedased puhkusereisid, kuigi ta nägi karmis New Yorgi talves välja erakordselt päevitunud.

Kubernerina suutis Nelson Rockefeller rakendada seadusi, mis karmistasid narkootiliste ainete müümist ja omamist. Neid seadusi peetakse veel tänapäevalgi ühtedeks karmimateks USA-s. Kubernerina algatas ta mitmeid ehitusprogramme: New Yorki rajati parke, kiirteid, sildu, pilvelõhkujaid, korraldati ümber linna transpordisüsteem. New Yorgi osariigi eelarve kasvas 2,04 miljardilt dollarilt 1959/60. a. koguni 8,8 miljardile dollarile 1973/74!

13. septembril 1971, pärast neli päeva kestnud rahutusi Attica vanglas andis kuberner politseinikele käsu rünnata vanglat. Üle 40 inimese sai surma, kaasa arvatud 11 pantvangi. Rahutused põhjustas vangide nõue saada paremaid elutingimusi. Oponendid süüdistasid süütute inimeste surmas kuberneri, kuna ta keeldus enne rünnakut pidama kõnelusi vangidega. Toetajad aga kaitsesid Nelson Rockefellerit kui meest, kes seisis korra ja seaduste eest.

Aastatel 1960, 1964 ja 1968 püüdis Nelson Rockefeller edutult saada oma partei presidendikandidaadiks. Ta kulutas Vabariikliku Partei eelvalimistel selleks miljoneid dollareid.

1974. aastal, pärast Watergate'i skandaali ühines ta president Gerald Fordi valitsusega. Ta ei kõhelnud hetkegi, kui talle pakuti asepresidendi kohta, – unistus saada USA presidendiks terendas tugevalt silme ees.

Ametissepühitsemisele eelnes rida süüdistusi. Kahtlustati, et Nelson tegi kingitusi mitmetele kõrgetele poliitikutele, et just teda asepresidendiks nimetataks. Päevakorda tõusis Rockefellerite varanduse ja suguvõsa varjatud mõjuvõimu teema. "Müüt, justkui omaks minu suguvõsa erilist võimu, tuleb avalikkuse ees kummutada," sõnas Nelson Senati ees kõneldes. "Säärast võimu ei eksisteeri tegelikkuses," väitis ta. Kuna Kongress ei suutnud midagi tõestada, siis kinnitati Nelson Rockefeller USA asepresidendiks. Hiljem, ametis olles kurtis ta, et Gerald Ford ei jätnud talle peaaegu üldse võimu.

Ehkki Ford nimetas Rockefelleri oma asepresidendiks, ei võetud teda paariliseks 1976. aasta presidendivalimistel. Meedia spekulatsioonide kohaselt olnud just Vabariikliku Partei konservatiivsem tiib kindlalt tema vastu.

27. jaanuaril 1979 teatasid ajalehed, et Nelson suri 71 aasta vanuselt südameataki tagajärjel, töötades oma  Manhattani kontoris. Järgnevatel päevadel, mil meedia kubises järelhüüetest ja endiste kolleegide kiidusõnadest, hakkasid selguma surma tegelikud asjaolud. Nimelt sai Nelson südameataki ajal, kui ta veetis aega koos 26-aastase assistendi Megan Marshackiga. Assistent helistas pärast atakki kiirabi asemel oma sõbrale, reporter Pochitta Piercele. Jõudnud sündmuskohale, kutsus Pierce ligi tund aega hiljem välja meedikud. See surm põhjustas spekulatsioone ja  mitmeid vastuseta küsimusi.

INDREK VEISERIK

Jaga |