Põltsamaal meenutati Ants Paju ja Balti ketti

Kolme väärika sündmuse tähistamisele saabus üle paarisaja inimese. Osa neist on siia varem puu istutanud ja nüüd tundsid nad huvi selle vastu, kuidas nende puu kasvab.

Tallinnas Haabersti linnaosas tegutseva klubi Keskpäev liikmed koos patroon Kalev Kalloga vaatasid üle 2010. aastal istutatud tamme ja paigaldasid selle juurde graniidist tähise.

Tuhandepuune park

„Ligi tuhandest puust on graniitplaadiga tähistatud 50, üldse on märgistatuid 233,“ rääkis sihtasutuse Sõpruse Park juhataja Tiit Kulu, kes on jälginud selle loodus- ja kultuuriloolise koosluse arengut nii majandusjuhina ja Põltsamaa vallavanemana kui ka Põltsamaa abilinnapeana.

„Sõpruse pargi aurat tunnevad kõik, kes siin käivad. Juba ainuüksi „Kalevipoeg kündmas“ (2006. aastal avatud Tauno Kangro skulptuur) sobib meie rahva sümboliks nii headel kui ka nigelatel aegadel,“ märkis pidulikul kogunemisel kõnega esinenud Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa.

Signaal maailmale

Meenutades Balti ketti, ütles kauaaegne teleajakirjanik ja nüüdne poliitik Eesmaa, et ennekõike oli see silmapaistev signaal maailmale Eesti, Läti ja Leedu rahvaste iseseisvuspüüdlustest. „Miljonid inimesed maailmas said esmakordselt teada, et Nõukogude Liidus elab teisigi rahvaid peale venelaste ning et need rahvad on otsustanud oma asjade eest ise otsustada,“ meenutas Eesmaa veerandsajandi tagust suursündmust.

Ajaloosündmuse meeldetuletuseks moodustasid Sõpruse parki kogunenud kaks inimketti – neist ühe Balti ketile pühendatud mälestuskivi juurde. Kivi paigaldamise eestvedajateks olid pargi peremees Ants Paju ning Põltsamaa Ettevõtjate Liidu president Andres Vään.

Kas Balti kett võiks korduda?

„On arutatud, kas Balti keti sarnase üldrahvaliku aktsiooni tekkimiseks on eeldusi tänapäevalgi. Mina arvan, et olukord tänases ühiskonnas võib selleks pinnast tekitada küll,“ lausus 1989. aastal Balti ketis osalenud ning seda sündmust filminud Põltsamaa ametikooli infotehnoloogiaõpetaja Riho Laanes. „Nähes mind filmimas, aitas liiklust korraldanud autoinspektor mind üldisest autoderivist mööda, sest kaameramehed avalikel sündmustel olid toona veel üsna haruldased,“ meenutas ta.

Laanese sõnul tundsid inimesed heameelt, et 23. augustil oli Sõpruse parki põhjust tulla kolmel väärikal põhjusel. „Kohtasin siin neidki, kes Balti ketis osalesid, kuid kahjuks on aeg oma töö teinud. Balti ketist ja selle eesmärkidest tuleks tänapäeva noortele põhjalikumalt rääkida, et nendes lähimineviku ja Eesti riigi taasloomise vastu huvi äratada.“

Pidulikul sündmusel osales ka Riigikogu liige, Jõgeva- ja Tartumaalt valitud Marika Tuus-Laul. Tema koos Enn Eesmaaga kajastas muide Balti ketti tollase Aktuaalse Kaamera toimetajana.

Park on üle elanud ohtlikke aegu

„Sõpruse park on näinud ka Eestimaale kriitilisi ja ohtlikke aegu. 1991. aasta augustis, kui töötasin läheduses paiknevas Jõgeva KEK-i hoones, möödusid siit Nõukogude soomukid, mida vaadates tekkisid üsna suur hirm ja teadmatus,“ rääkis Kesknädalale Põltsamaa linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Margi Ein. „Põltsamaa linnapeana oli mul au olla tunnistajaks, kui parki istutasid puu koos Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meriga ka Islandi president Olafur Ragnar Grimsson ja Läti president Vaira Vike-Freiberga.”

Läbi aegade on Sõpruse parki puid istutanud rohkesti nimekaid inimesi erinevatest tegevusvaldkondadest: olümpiavõitja Kristjan Palusalu, näitlejad Jüri Järvet, Salme Reek, Urmas Kibuspuu ja Jüri Krjukov, luuletaja Juhan Viiding, ENSV metsamajanduse ja looduskaitse minister Heino Teder, paljud poliitikud, Eestis resideeruvad välisriikide suursaadikud…

Ants Paju sarnaseid teoinimesi vajame ka täna.

Folklooriseltsi Jõgevahe Pere naisrühm ja Põltsamaa Kultuurikeskuse naisrühm „Uhka“ esitasid spetsiaalse kultuurikava, mis pühendatud Ants Pajule.

„Paju-sarnaseid kindla sihiga teoinimesi oleks rohkem vaja ka tänasesse Eestisse,“ arvab Põltsamaa linnavolikogu esimees Andres Vään.

Keskerakonna asutajaliige Ants Paju (10. september 1944 – 28. juuni 2011) oli üks Eesti Ülemnõukogu saadikuid, kes 1991. aasta 20. augustil Eesti iseseisvuse poolt hääletas. Aastail 1995–1996 kuulus ta Riigikogusse.

JAAN LUKAS

Jaga |