Heino Prost pidas 85. sünnipäeva

Ta on üks väheseid eestlasi, kellel isiklik muuseum.  Heino Prosti põllutöömasinate muuseum asub Elva lähistel Vissi külas. Sealne taluõu ja aidaalune on paksult täis kõikvõimalikke põllutöömasinaid.  Kõige enam on nende seas rehepeksumasinaid.

Õigusega võib Heino Prosti nimetada Eesti rehepeksumasinate kuningaks. Tema õuel seisavad sellised mudelid nagu Raasiku 18, Rustin Prukton 36, Marshall 54, Thermaenius 36, Gloria 42, MK 1100 jpt, rääkimata Clayton 53-st, mille valmimisaastaks ei vähem ega rohkem kui 1756.

See kõik on meie jaoks vaade kaugetesse ja kadunud aegadesse. Rehepaksumasinad on ammu unustusse vajunud asjad, paljudki pole neist isegi kuulnud.

Palju vanatehnikat seisab poollagunenult tihedas rivis presendi all. Heino on püüdnud neid jõudumööda päästa – omal ajal vedas Eestimaa eri nurkadest koduõuele kokku, nüüd putitab neid päevast päeva uuele elule.

Murranguhetkeks sai 1954. aasta suvi, kui Heino nägi, kuidas tema esimese töökoha aurukatel vanarauaks veeti. Heino sellega ei leppinud ja asus vana põllutehnikat päästma. Kultuuriministeerium kiitis Heino mõtte heaks, ja 1957. aastal lubas neid ka rahvale näidata. Tänini Heino neid ka näitab.

Valus on vaadata, kuidas unikaalsed masinad vihma käes lagunevad. Vana mees üritab neid päästa, kuid riik ja vald vaatavad kahjuks tuima näoga pealt. Mõne rahvasaadiku katuserahast  murrangu saavutamiseks  ei piisa. Loodan, et senine olukord siiski muutub.  Esimesed arglikud märgid sellest on juba õhus – Nõo vallas hautakse mõtet luua vastav sihtasutus; siis on ka riigil kergem oma õlg alla panna.

Heino pole üksnes suur tehnikamees – ta on aastaid olnud nii pulmavana kui ka matnud inimesi. Mängib lõõtsa ja on suur laulumees, omal ajal isegi „Estonias“ esinenud.

Andsin juubilarile edasi maaeluminister Tarmo Tamme südamlikud tervitused ja peaminister Jüri Ratase tänukirja.

PEETER  ERNITS

Keskerakonna Tartumaa piirkonna ja Elva osakonna esimees, Riigikogu liige

Jaga |