Mis elukas on sotsiaalliberalism

20. oktoober 2004


Eelmisele Kesknädalale kirjutas juhtkirja Siiri Oviiri nõunik Euroopa Parlamendis Ramon Loik.
Juhtkirjas "Sotsiaalliberaalid plagieerivad Keskerakonda" kirjutas ta, et sotsiaalliberaalide manifest kujutab endast koopiat Keskerakonna programmist.
Kesknädala internetikommentaaris vaidles avaldatule vastu sotsiaalliberaal, endine keskerakondlane Jaanus Marrandi. Kuna igasugune vaidlus on huvitav ja edasiviiv, siis tutvustame nii Jaanus Marrandi rünnakut kui Ramon Loigu vastust sellele.

Jaanus Marrandi 13. oktoobril:
"Jah, Ramon, see manifest asetub selle koha peale, kus peaks asuma Keskerakond. Peaks, aga ei asetu. Sotsiaalliberaalid ongi kogu aeg rääkinud, et nad ei ole omi põhimõtteid muutnud. Praegune Keskerakond aga muudab omi põhimõtteid nagu musti särke. Minu teada on KE ju Euroopa Liberaalide seltskonnas koos Reformierakonnaga. Seni pole aga tulnud mitte ühtegi selget ideoloogilist baasalust, mis näitaks KE tegelikku asetust. Kohe mitte ühtegi.
Hea on rääkida vasakpoolsest sotsiaalsusest ja ESDEst halvustavalt. Hea on olla ükskõik missugusel positsioonil. Kui vaja, siis toetada valitsuses olles ELi, kui Juhile vaja, siis olla "kongressil" ELi vastu. Kui vaja, siis asutada Arnold Meri ja M. Stalnuhhiniga antifašistlik liikumine, aga teisalt võib Kesknädal kirjutada eesti sõdurite kangelaslikkusest saksa mundris. Kui vaja, siis kiruda Koganit, aga kui vaja, siis sõlmida koostööleping vene erakonnaga, kes kannabki avalikult suurvene šovinismi ideid. Võiks ju pikalt jätkata.
Aga sellist erakonda, kellel üldse põhimõtted puuduvad, saab nimetada ainult ühe nimega: POPULISM. Ja kuna sellised erakonna pöörded on väga väikese ringi inimeste teenistuses, kes koonduvad Juhi ümber, siis ka Tsentraliseeritud Populismiks ...
Mõni lugu võibki tunduda vinüülplaadilt kulunud ja tuttav. Aga muusikat ei tule ainult kuulda, vaid kuulata. Ja nagu tantsu, nii ka poliitikat peab sooritama kindla viisi järgi, sest muidu ei tule midagi välja ... Tuleb kakofoonia.
Tänane Keskerakond on tegutsemas kakofoonia alusel, pannes ühele vaekausile Juhi tahte ja teisele kogu erakonna tegutsemise. Loik küsib: "Milleks sellist ideeliselt hambutut sotsiaalliberalismi vaja on?" Ma küsiksin vastu, et milline siis KE liberalism on seal Brüsselis Loigul Europarlamendi liberaalide fraktsioonis ja milleks üleüldse sellist põhimõttelagedat erakonda vaja on, kes tundub, et ise ei teagi, kus kohas ta asub."

Kibestunud Jaanus Marrandile vastas samal päeval omakorda Ramon Loik:
"Igal juhul ei tohiks omavahel ära segada ideoloogilisi ja poliittaktikalisi küsimusi. Ma tean, et paljud, kes sotsiaalliberaalide uut manifesti lugesid, on seisukohal, et see on tugevasti lahjendatud (rõhutan: lahjendatud) Keskerakonna programmi kloon. Järelikult – ennast sotsiaalliberaalideks pidavad endised keskerakondlased ei asu summas ideoloogiliselt karvavõrdki Keskerakonna suhtes paremale või vasakule skaalale, vaid lahkusid Keskerakonnast mingitel muudel, programmist sõltumatutel asjaoludel.
Selles poleks iseenesest ju mitte midagi eriti originaalset, kui mitte sotsiaalliberaalide seltskond ise ei oleks oma eraldumist igal sammul ilusate ideoloogiliste põhjendustega looritanud. Ideoloogilised lahkumispõhjused on seega otsitud ja see on olnud algusest peale vale, mida manifest must-valgelt ka ise paljastas.
Loogiliselt järeldub seega, et poliitilisel turul n-ö müüakse (kord paremale, kord vasakule) sisuliselt Keskerakonna ideid (ideoloogiline ekvivalents), lootes seejuures, et ilma Edgar Savisaare kaaskaubamärgita müüb paremini (taktikaline diferents). Ja esmapilgul tundub, et nii ongi. Vähemalt endiste konkurentide juures on müügiedu kaasnenud. Juhan Parts, Tõnis Lukas, Andrus Ansip, Villu Reiljan – kõik on valmis lahkulöönud keskerakondlasi avasüli vastu võtma. Suurepärane võimalus oma aktsiaid üles hinnata! Ega muidu peaminister Jaanus Marrandile Keskerakonna lõhkumise eest õnne ei soovinud. On ju uhke tunne, kui peaminister ISIKLIKULT Sinuga asju ajab.
Teisalt näitab juba see, et nii paduparempoolsed kui ka ennast kõige vasakpoolsemateks pidavad erakonnad kiireid koostööettepanekuid teevad – manifestist on tehtud paber, mis kõlbaks kõigile. Kui minu ideede peale jookseksid kõik kohe ühinemisettepanekuid tegema, siis küsiksin endalt: Kus on siin poliitilist selgroogu defineerivad põhimõtted?!? Kes siis õigupoolest on minu valija? Mida ma õigupoolest muuta tahan? Loomulikult saadakse aru, et küsimuse all polegi tegelikult mingi mõttepaber, vaid lihtlabased kohad Riigikogus.
Niisiis – võim ja raha. Seega tekibki küsimus, kellele ja milleks sellist manifesti ülepea vaja on, hr Marrandi? Milleks on poliitilisel aktsiaturul, kuhu Te oma Riigikogu hääletusnuppudega kahtlemata sisenesite, vaja veel vanu luuletusi lugeda? Küsimus, tunnistage üles, on olnud algusest peale kõiges muus kui ideedes, mida Te Keskerakonnas nagu teostada ei oleks saanud."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)