Andres Laiapea: Alandatud ja solvatud

Kuna mingit granaati ei leitud, siis on lugu segane, kuid illustreerib Laiapea sõnul sellegipoolest hästi seda ängi, mis on kogunenud Eestis paljude noorte venelaste hinge ja võib ühel hetkel sealt ettearvamatul moel välja paiskuda.

Vene noorede ei saa presidendi käitumisest aru

„Mõelgem hetkeks, milliste sõnumite tulvas on kasvanud Eestis viimastel aastatel need aastakäigud venelasi, kes olid 2007. aastal võib-olla veel liiga noored selleks, et osaleda ise Pronksiöö sündmustes, kuid juba piisavalt vanad, et pärast neid klasside kaupa sõjaväekalmistule teisaldatud Pronkssõduri juures käia ja kuulata meenutusi omaenda esivanemate kangelaslikust võitlusest venelasi orjastada üritanud fašistide vastu Suures Isamaasõjas," märkis Laiapea.

Ta tõi välja, et need vene noored on omandanud äärmiselt emotsionaalses õhkkonnas ajalookäsitluse, mis on selges vastuolus Eesti riikluse aluseks olevaga. „Seejärel on nad näinud gümnaasiumides üleminekut eestikeelsele õppele, mida on surutud valitsuse poolt peale, vaatamata koolide, see tähendab nende õpetajate, ja kohati ka vanemate, tugevale vastuseisule ning sellele, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 ütleb sõnaselgelt, et õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus," kirjutas Laiapea.

„Samal ajal on nad olnud tunnistajaks sellele, kuidas Eesti Vabariigi president näib tegelevat õigeusu kiriku süstemaatilise ründamisega. Nad ei pruugi isegi käia sageli kirikus ega olla religioonist tõsiselt huvitatud, aga see on osa nende perekondlikust kultuuritraditsioonist. Kord süüdistab president Venemaalt kiriku ehitamiseks annetust küsinud poliitikut - võib-olla ainsat Eesti poliitikut, keda nende vanemad tõepoolest usaldavad, kelles nad näevad enda huvide kaitsjat ja kelle vastu on seetõttu pöördunud kogu ülejäänud Eesti poliitiline eliit - riigireetmises, seejärel aga näib toetavat mingeid huligaane, kes saatsid korda teo, mida valdav osa venelastest tajus õigeusu kiriku mõnitamisena," lisas Laiapea.

Minna võib palju hullemini

Kuna need vene noored oskavad piisavalt hästi ka eesti keelt, siis võivad nad Laiapea sõnul vabalt jälgida mõlema riigi meediat, märgates peagi, et eestikeelne meedia kujutab Venemaad läbi selgelt vaenuliku filtri ega taotlegi üldiselt seda, et anda asjadest objektiivset pilti. „Samas võivad nad lugeda eestikeelsest meediast ka meie kohalike šovinistlike liberaalide heietusi (ja seda juba aastaid), milles otseselt vastandutakse ning kutsutakse üles Eestis vastanduma Vene ühiskonnale sellistes küsimustes nagu homopartnerluse riiklik tunnustamine," arvas Infopartisani blogija.

Tema sõnul näevad need noored, et Eestis rünnatakse nende ajalookäsitlust, nende keelt, nende usku, nende kultuurilist emamaad, nende väärtushinnanguid - seda kõige kõrgemal riiklikul tasandil, rikkudes seejuures riigi põhiseadust ning kiusates taga neid poliitikuid, kes üritavad seista nende õiguste ja huvide eest.

„Kuidas nad saaksid seda riiki mitte vihata? Võimalikud on muidugi ka teistsugused vaatepunktid, sealhulgas noorte venelaste hulgas, aga ma kardan, et see siin üldjoontes visandatu on siiski nii levinud, et taolisi kontrollimatuid väljapurskeid, mida kajastati alguses viidatud uudisloos, võib tulla ette edaspidigi. Kui asi piirdub vaid sellega, et president Ilvesel või mõnel teisel poliitikul kusagil tänaval lambist hambad kurku lüüakse või nina puruks, nagu juhtus näiteks Berlusconil, kui ta oli veel Itaalia peaminister, siis oleme isegi kergelt pääsenud. Minna võib palju hullemini," hoiatas Laiapea oma blogis lõpetuseks.

Jaga |