Arsti nõuanne: Tere! Helistate üleriigilisele nõuande telefonile!

31. august 2005


Kesknädal helistas 1. augustist käivitunud üleriigilisele arstinõuande telefonile 1220. Kuidas süsteem töötab, mille üle enim kurdetakse, kes on peamised helistajad?

1220 vastas, et uus teenus alustas hästi. Nõu annavad kogemustega perearstid ja -õed. Kiirabi koormuse vähenemine on juba märgatav, mis oligi nõuandetelefoni sisseviimise üks eesmärke suulise esmaabi andmise kõrval.
Sagedamini helistavad krooniliste haigustega vanainimesed. 1220 ei ravi ega pane diagnoosi. See annab nõu, mida teha. Kas kutsuda kiirabi, teatada perearstile või saab kodus ise hakkama. Vajadusel antakse teisi telefoninumbreid, kuhu inimene võib edasi helistada.
Teine tihedamini helistajate grupp on noored emad. Mispärast on lapsel palavik, kõhuvalu, miks ta nutab või ei maga? Esialgse nõu, kuidas lapsega toimida, saabki nõuandetelefonilt.
Kui asi on tõsisem, suunab 1220 hädalise eriarstile, haiglasse või kiirabile. Kõik helistajad üle riigi saavad abi. Helistada võivad ka ravikindlustuseta inimesed.
Valinud numbri 1220 ja kuuldes lahket vastamist, tuleb oma mure küllalt täpselt, kuid lühidalt ära rääkida, sest tasuta kõneaeg kestab viis minutit. Edasi läheb oma raha eest, mis lauatelefonilt on paketipõhine, mobiililt minutihinnaga 3.50. Kui inimene unustab end rääkima, tuletab kuulaja tasuta aja lõppu taktitundeliselt meelde.
Kui rääkijast on tunda, et ta vajab vaid kontakti ja suhtlemist, suunatakse ka tema professionaalsete kuulajateni, näiteks psühhiaatrile või usaldustelefonile. Seda vajavad mõnikord alkoholi tarvitanud ja seejärel kurvameelseks muutunud mehed.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)