Keskkonnakaitsest valimiste eel

REIN RATAS,      19. veebruar 2003


Loodus on rikkuse ema ja töö selle isa, väitis 17. sajandi majandusteadlane William Petty. Tal oli õigus, sest kõik oma ainelised väärtused ja suure osa vaimsetest väärtustest saame looduselt. Vahemärkusena: kahtlemata on ka inimene looduse osa, alludes terviku seadustele, arutelu lihtsustamiseks aga kasutatakse mõisteühendit "inimene ja loodus".

Liialt raiskame

Tänast olukorda iseloomustades rõhutab Keskerakonna valimisplatvorm, et Eesti loodusvarad on meie rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Tegelikkuses oleme säästvast looduskasutusest veel vägagi kaugel.
Aastas ekspordime 3,5…4,0 miljonit m3 töötlemata puitu ja vaid 1 miljon m3 saematerjali. Puidust valmistoodangu eksport on hoopis kasin. Samas kiputakse metsa käsitlema üksnes majanduslikust aspektist. Metsal kui terviklikul ökosüsteemil on palju muid elutähtsaid funktsioone, millel puudub üldtunnustatud rahaline hinnang. Nimetagem metsa puhkeväärtust ja kõrvalsaadusi, aga eelkõige metsa asendamatut väärtust elupaigana ja keskkonnategurina. Praeguste raieprognooside koostamisel neid aspekte ei arvestata. Olemegi jõudnud sinnamaale, et säästva arengu põhimõtete ja samanimelise seaduse vastaselt raiume oma metsa rohkem, kui seda juurde kasvab. Eriti hull on olukord viljakate okasmetsade üleraiega. Näiteks kuuske raiume 280% tema taastumismahust. Teadaolevalt on Eesti ainuke riik Euroopas, kus metsa raiutakse üle juurdekasvu.

Energeetika luubi alla

Tõsist tähelepanu pöörates elektri- ja soojusenergia koostootmisele viime taastuvate kütuste osatähtsuse primaarenergia varustuses aastal 2010 15%-ni. Taastuvenergia ressursside uuenemiseks on vajalik suunata maakasutust (kuni 300 000 ha), mis võimaldaks suurendada bioloogiliste energiavarude taastootmist. Sellega seoses analüüsitakse maamaksu diferentseeritust olenevalt maa sihtotstarbelisest kasutamisest. Kindlasti tuleb soodustada tuuleparkide rajamist, sh korrigeerida energiaturgu. Tõsiselt tuleb kaaluda energia tootmise ja tarbimise seostamist võimaliku rohelise maksureformiga.
Riigikogu poolt 1997. a vastu võetud Eesti Keskkonnastrateegia vajab mitmeti ajakohastamist, täpsustamist ja täiendamist. Eeskätt puudutab see loodusvarade säästliku kasutamise ja keskkonnakaitse korraldamise vahendite ning jäätmemajanduse lõike. Uuendatud strateegia elluviimisel pööratakse erilist tähelepanu puhta õhu ja puhta vee kui eluliselt esmatähtsate loodusvarade kaitsele. Eesti Keskkonnastrateegia prioriteediks on ja peab ka selleks jääma keskkonnateadlikkuse edendamine. Sel eesmärgil Keskerakond:
koostöös erinevate ametkondade, teadusasutuste, valitsusväliste ühenduste ja firmadega käivitab asjakohase sihtprogrammi; arendab ja evitab keskkonnahariduse programme; kaasab peaministri teadus- ja arendusnõukogusse ning keskkonnaministeeriumi nõukogusse keskkonnaeksperte ja -teadlasi ning ühiskondlike ühenduste liikmeid; tugevdab loodusteaduslikke kogusid ja toetab rohelist mõtteviisi ja säästlikku elulaadi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)