Nädal Euroopa Parlamendis

Sel istungjärgul arutati Euroopa Komisjoni avaldusi USA ja teatud liikmesriikide läbirääkimistest kahepoolsete viisalepete ja reisijate isikuandmeid käsitlevate lepete kohta ning 2009. aasta poliitilist strateegiat. Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon informeerisid parlamenti, kuidas sujus 13. ja 14. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa ?lemkogu ettevalmistamine.

Parlament oli valmis arutama Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi loomist, naiste olukorda EL-i maapiirkondades, eakate inimeste elukvaliteedi parandamist, ühise põllumajanduspoliitika "tervisekontrolliga" seonduvat.

President Ilves: Oleme siin, et ehitada meie Euroopa Liitu!

Sel istungjärgul jätkati Euroopa Parlamendi traditsiooni, et täiskogu ees peab kõne mõni riigipea. Seekordne võimalus anti meie presidendile.

Ilvese kõne Strasbourg'is sarnanes ülesehituselt Eesti Vabariigi aastapäeva puhul Tallinnas peetuga – selles oli vaade lähitulevikku.

President arutles Euroopa Liidu olukorra üle kümne aasta pärast, kui Eestil tuleb esmakordselt olla EL-i eesistujamaa. Ta märkis, et suurimad väljakutsed on seotud liidu konkurentsivõimega, mille parandamisel osutuvad oluliseks reformilepe, Lissaboni agenda, protektsionismist loobumine, ühise energiapoliitika loomine, tõhus naabruspoliitika.

President Ilves märkis ka, et täna tegeleme tihti probleemidega, mis sobituvad nelja- või viieaastasesse tsüklisse. Kuid EL-i tänased väljakutsed ja vajadused – energiast keskkonnani, konkurentsivõimest laienemiseni, ühisest välispoliitikast rahvasterändeni – on kõik strateegilised küsimused, mis nõuavad julgeid ja söakaid tegusid märksa pikema aja vältel, kui kahed või kolmed valimised.

EL-i naabruspoliitikat puudutades nentis president Ilves: “Levinud arvamusele vastupidiselt on Venemaa naabruspoliitika kaugemale arenenud, paremini koordineeritud ja tõhusamalt rakendatud kui Euroopa Liidu oma. Venemaa pühendab palju enam poliitilisi, majanduslikke ja isegi sõjalisi ressursse mõjutamaks oma naabrust, kui seda teeb Euroopa Liit.”

Kõne lõpetuseks rõhutas president Ilves, et meie rahvuslikud huvid on kõige paremini kaitstud, kui tunneme teineteise minevikku. Ainult sel juhul saame ehitada tulevikku üheskoos. Riik on ülemaailmses kontekstis või ka Euroopas tugev siis, kui ollakse tugevad kodus. Selleks et valijad tunnetaksid Euroopat tugevamini, tuleb innukalt edendada ideed, et omavahel saaksid tuttavaks meie riikide kodanikud, mitte ainult ametnikud.

Lisaks eeltoodule puudutas president väga paljusid küsimusi, võib-olla et liigagi paljusid, mistõttu hakkas tunduma liigset dotseeruvust.

Oma esinemise lõpetas president Ilves sõnadega: "Euroopa pole kaugeltki valmis. Meil on palju teha."

?ldiselt võttis Euroopa Parlament Eesti presidendi kõne hästi vastu – aplodeeriti mitu korda; seda ei juhtu mitte iga riigijuhi esinemise ajal.

USA ja kahepoolsed viisalepped

Nüüd Euroopa Komisjoni (EK) avaldusest USA ja teatud liikmesriikide vaheliste läbirääkimiste, kahepoolsete viisalepete ja reisijate isikuandmeid puudutavate lepete kohta.

Teadupärast võimaldavad Ameerika Ühendriigid viisavaba pääsu oma riiki suuremale osale Euroopa Liidu kodanikest, ent mitte inimestele endistest kommunistliku bloki riikidest, mis on liitunud ühendusega viimastel aastatel. Euroopa Komisjon on avaldanud Washingtonile survet viisavaba rezhiimi laiendamiseks kõigile EL-i liikmetele ning palunud liikmesmaadelt õigust pidada sel teemal läbirääkimisi kõigi liikmesmaade ühehäälse esindajana. EK ei ole nõus uutele liikmesriikidele teistsuguste (loe: karmimate) tingimuste seadmisega.

Paraku on mitmed uued liikmesriigid selle vastu, sest nende hinnangul blokeerib EK sellega võimalused sõlmida kahepoolseid lepinguid – viisavabadust kiiremini saada.

EK jäi endale kindlaks, et niisuguste riik–riigiga kokkulepete sõlmimine tekitab probleeme USA ja EL-i ühtsetele läbirääkimistele reisijate isikuandmete suhtes. Liikmesriigid on loonud olukorra, kus EL-i oluliste põhimõtete (nt isikuandmete kaitse) saavutamine USA-ga peetavatel läbirääkimistel osutub tänu sõlmitud memorandumitele võimatuks või käib EL-i välispoliitilistele suundumustele risti vastu.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut alustab tööd

Euroopa Liidu konkurentsivõime edendamiseks tuli EK 2005. aastal välja algatusega luua Euroopa Tehnoloogiainstituut, kus asutaks otsima väljakutsetele kliimamuutuste, taastuvenergia ning info- ja sidetehnoloogia vallas vastuseid, mis aitaksid maailma mastaabis oluliselt tõsta Euroopa Liidu ja tema  liikmesriikide konkurentsivõimet.

Instituudi loomise vajalikkuse suhtes on erinevaid arusaamu. Peale jäi siiski käsitus, et koostöö on edu võti ning et eraldiseisvana ei suuda liikmesriigid lahendada globaliseerunud maailma väljakutseid.

Kindlasti pakub instituut loodavate teadmis- ja innovaatikakogude kaudu uusi rahvusvahelisi koostöövõimalusi ka Eesti kõrgharidusasutustele ja eraettevõtetele. Samuti annab Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut Eesti teadlastele ja ettevõtjatele võimaluse kliimamuutuste, taastuvenergia ning uue põlvkonna info- ja sidetehnoloogia arendamise alal teha sisukamat koostööd väliskolleegidega. See omakorda aitab Eesti teadlaste innovaatilistel ideedel jõuda maailmakaardile.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut alustab tööd juba sel suvel. Hiljemalt 2011. aastaks tuleb koostada strateegiline innovatsioonikava, milles esitatakse tulevaste algatuste prioriteetsed valdkonnad.

Naiste olukord EL-i maapiirkondades

Globaliseerumisprotsessid mõjutavad eri piirkondi erinevalt ning on kaasa toonud ümberkorraldused põllumajandussektoris ja selle tähtsuse vähenemise, teenustesektori tähtsamaks  tõusmise ja suurema rõhuasetuse tehnoloogiale.

Maapiirkonnad hõlmavad 92% EL-i territooriumist ning nendes asub 56% elanikkonnast. Piirkonnad erinevad üksteisest sotsiaalse ja majandusliku struktuuri, geograafia ja kultuuri poolest õige oluliselt.

Maapiirkonnad toodavad 45% kogulisandväärtusest ja neis on  53% töökohtadest, kuid muude piirkondadega võrreldes kalduvad nad sotsiaal-majanduslike näitajate poolest maha jääma. Maapiirkondades toimuvad majanduslikud ja sotsiaalsed muutused mõjutavad tihti väga olulisel määral just naisi.

Naised, kes elavad maapiirkondades, ei moodusta ühtset rühma; seega mõjuvad nimetatud muutused naistele mitmel erineval moel. Konkreetne olukord sõltub mitmetest teguritest: naiste vajadused ja huvid on erinevad, nagu ka võimalused ja probleemid, millega nad silmitsi seisavad.

Meie tänases ühiskodus, Euroopa Liidus on juba 30 aasta vältel arutatud, analüüsitud ja tegusid tehtud soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel. Ammu on aru saadud, et naistele meestega võrdsete võimaluste loomine on riikide arenguteel hädavajalik.

Eelmise aasta lõpul valminud Maailma Majandusfoorumi soolise võrdõiguslikkuse 2007. aasta raport ei jaga Eestile esikohti. Jäime edetabelis 30. kohale, meist eespool on nii Läti (13.) kui ka Leedu (14.); esikohad hõivasid oodatult Põhjamaad: Rootsi, Norra, Soome.

Kaasamaks maapiirkondades elavaid naisi otsuste tegemisse ja tegevuse planeerimisse on Euroopa Parlamendis valminud raport "Naiste olukord EL-i maapiirkondades", milles tuuakse välja konkreetsed ettepanekud olukorra muutmiseks.

Maaelu arenguprogrammide väljakutse on tuvastada asjaolud, mis takistavad naistel majanduslikust ja ühiskondlikust elust kohalikul tasandil täiel määral osa võtta, ning välja töötada naisi soosivad kindlad algatused. Oluline on toetada võrgustike arengut, et kaasa aidata naiste töövõimaluste parandamisele.

Mitmekesistamist on maapiirkondades vaja majanduskasvu, tööhõive ja jätkusuutliku arengu edendamiseks. Tähtis on tugevdada naiste pääsu sellistesse uutesse majandussektoritesse nagu telekommunikatsioon, vabaajateenused ja keskkonna parendamine. Iseendale tööandjaks hakates ja väikeettevõtteid loomise teel saavad naised olla maapiirkondades innovatsiooni ja mitmekesistamise alal esirinnas.

Koolitamisel, teabe levitamisel ja ettevõtluse soodustamisel tuleks arvestada naiste konkreetsete vajadustega ning ka tulevikus jätkata edukat programmi LEADER, mis on aidanud paljudel naistel arendada tasustatavaid tegevusi turismi, käsitöö ja piirkondlike toodete tootmise valdkonnas.

Eakate inimeste elukvaliteedi parandamine

 Euroopa Parlament on juba korduvalt arutanud Euroopa demograafilist tulevikku, sest rahvastiku olukord  hakkab lähitulevikus olulisel määral mõjutama Euroopa konkurentsivõimet, majanduse elujõulisust ja liikmesriikide sotsiaalset ühtekuuluvust.

Kui 2004. aastal oli alla 25-aastaseid inimesi Euroopas 29%, siis 2030. aastaks väheneb see määr 24 protsendini. ?le 60-aastaseid oli 2004. aastal 18% ning 2030. aastaks suureneb see näitaja 25 protsendini. 2004. aastal oli alla 25-aastaseid inimesi Eestis 31%, kuid 2030. aastaks kahaneb see hulk 27 protsendini. ?le 60-aastaste osakaal kasvab sama ajaga 19 protsendilt 22 protsendini.

Seekordselt arutles Europarlament teemasid, kuidas tulevikus  paremini korraldada ühenduse osalemist teadus- ja arendustegevuse programmis AAL (Ambient Assisted Living) – täna hõlmab see lisaks 14 EL-i liikmesriigile Shveitsi ja Iisraeli, Programmi eesmärk on kaasa aidata eakate elukvaliteedi parandamisele  Euroopa tööstusbaasi info- ja sidetehnoloogia (IST) kasutamise abil.

AAL-i raames loodav info- ja sidetehnoloogia on suunatud eakate inimeste mälu, nägemise, kuulmise, liikumise ja endaga toimetuleku võimega seotud probleemide leevendamisele. Loodud lahendused peaksid tulevikus aitama vanemaealistel parandada oma elukvaliteeti, püsida tervemana ja kauem iseseisvalt toime tulevana.

?hise põllumajanduspoliitika "tervisekontroll"

Euroopa Liit on oma põllumajanduspoliitikat alates 1992. aastast kolm korda põhjalikult reforminud. Kõigi reformide eesmärk oli parandada põllumajanduspoliitika  tõhusust ja läbipaistvust, suurendada põllumajandustootjate orienteeritust turule, paremini integreerida uusi elemente (eelkõige keskkonna- ja loomakaitselisi aspekte) üldisesse põllumajanduspoliitikasse, tugevdada maapiirkondi.

Reformide edukuse ning ühise põllumajanduspoliitika hetkeseisu hindamiseks esitas Euroopa Komisjon teatise "?hise põllumajanduspoliitika reformi "tervisekontrolli" ettevalmistamine", mida Euroopa Parlament üldiselt toetab, v.a.  suuremate põllumajandusettevõtete otsetoetuste kahandamine ja finantsvahendite täiendav ümbersuunamine esimesest sambast teise sambasse (maaelu arenguks).  Parlamendipoolseks soovituseks EK-le oli, et muudatused otsetoetuste süsteemis (toetuste lahutamine tootmisest ja ajaloolistest võrdlusväärtustest) ja piimakvootide suurendamine tuleks liikmesriikides läbi viia vabatahtlikkuse põhimõttel.

Euroopa Parlament võttis sellel arutelul seisukoha, et tulevikus tuleb  otsetoetused toodangust lahutada. Samuti toetatakse muude saaduste (kuivsööt, kanep, lina, kartulitärklis) integreerimist ühtse pindalatoetuse kavasse.

 Loomadega seotud toetuste  muutmist ei toetatud seoses loomakasvatussektori  raskustega. Samuti leiti arutelu käigus, et otsetoetusi on ka tulevikus vaja, ja mitte üksnes turutõrgete puhul, vaid ka toetusena põllumajandustootjatele avalike hüvede pakkumise eest ning kompensatsioonina rahvusvahelises võrdluses väga kõrgete keskkonna-, toiduohutuse-, toiduainetega kindlustatuse, jälgitavuse, loomakaitse- ja sotsiaalstandardite eest.

Eesti põllumeest peaks 2008/2009.  piimandusaastal otseselt puudutama EL-i lubadus suurendada liikmesriikidele kehtestatud piima tootmiskvooti 2% ja otsus maksta kvoodiületustasu ainult siis, kui ülejääk säilib kogu EL-i hõlmava tasakaalustamise järel.

Euroopa Parlamendi 50. aastapäeva pidulikul istungil

12. märtsil tähistas Euroopa Parlament pidulikult Euroopa Parlamendi 50. aastapäeva. Euroopa Parlamendi eelkäija – Euroopa Parlamentaarne Assamblee – tuli esmakordselt kokku 19. märtsil 1958.  Pidulikul istungil pidasid kõne Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering, Euroopa Nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president. Pidulikkust lisas Euroopa Liidu noorteorkester. Pidulikule istungile olid kutsutud rahvusparlamentide esindajad ja endised EP presidendid.

Parlamendile peetud kõnes ütles Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering, et "Euroopa Parlament on samm-sammult võidelnud suuremate õiguste eest ning on täna teadlikum kui iialgi varem oma vastutusest ja võimetest; täna ta väärib oma nime täielikult". Ta lisas: "Täna on meid 785 parlamendiliiget 27 Euroopa riigist; me esindame 150 rahvuslikku parteid; meil on nii seadusandlik kui ka eelarvepädevus ja seda võrdselt Euroopa Nõukoguga; meil on järelevalveõigus Euroopa Komisjoni üle ning me valime Komisjoni presidendi; me oleme peaaegu 500 miljoni Euroopa Liidu kodaniku esindajad; me peegeldame Euroopa kõiki poliitilisi suundumisi; me oleme saanud enesekindlaks ja oluliseks teguriks Euroopa poliitikas." Istungi pidulik osa lõppes tordipakkumisega – maiustajaid oli tuhatkond.

SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |